Ma ausalt enam ei jaksa

Ma ausalt enam ei jaksa

Peatoimetaja Sandra Saar See on ilmselt lause, mida nii mõnigi tudeng on viimasel ajal mõelnud. Semester on jõudnud poole peale ja käes on aeg, mis enamikule õppuritest on kõige kiirem. Miskipärast kipub olema nii, et kõik kodutööd, muud toimetused ja mis seal salata, ka kõik need kõikse lahedamad üritused ja peod kuhjuvad ühele ajale. Nüüd ei tea enam mida võtta ja mida jätta, sest kõike ju ka ei jõua.  Jah, ka minul kasvab aeg-ajalt kõik üle pea ja mingiks hetkeks haarab kerge paanika teadmatuse ees. Vaja oleks teha kõike, aga millest ometi alustada.…
Olla rohkem – mida see tähendab?

Olla rohkem – mida see tähendab?

Elisabeth Kungla Ajakiri Ole Rohkem uuris mitmesugustest eluvaldkondadest pärit inimestelt, mida tähendab nende jaoks olla rohkem, millisel viisil nad oma igapäevaelus rohkemaks olemist näevad ja kas see on üleüldse tähtis.  Roland Allmägi, Eesti Maaülikooli tehnika ja tehnoloogia tudeng “Olla rohkem on teha rohkem kui tavaliselt. Peab ületama enda piire, pingutama ja olema parem inimene. Kindlasti on palju inimesi, kes ei leia motivatsiooni millegi tegemiseks. Selles mõttes tähendab rohkem olemine aktiivsust ning ühtlasi ka teiste ja iseenda jaoks aja leidmist. Mida rohkem sa oled, seda rohkem sa jõuad ja seeläbi on ka elu lõbusam.…
Tartu Tudengiorganisatsioonide Aastakohtumine

Tartu Tudengiorganisatsioonide Aastakohtumine

Kaisa Laur 4. novembril toimus Tartu tudengiorganisatsioonide aastakohtumine. Kohal oli üle kolmekümne organisatsiooni esindajad ja juhid. Üritusel arutleti selle üle, kuidas suurendada tudengiaktiivsust ja omavahelist koostööd. Õhtu algas peakorraldaja Reelika Alunurme sõnavõtuga, kus ta tõdes, et üliõpilased ei seisa piisavalt enda eest, mistõttu nende hääl on ühiskonnas nõrk. Värvika näitena tõi ta välja situatsiooni, kus sellesama ürituse jaoks oli vaja tehnikat rentida. Firma, kellele nad päringu saatsid, keeldus igasugusest koostööst puhtalt selle pärast, et tegu on tudengitega, kuigi vajalikud ressursid olid olemas. Üliõpilaste häält on vaja ühiskonnas kuuldavamaks teha, et soosida meie enda…
Tartlased said valida, mille peale raha kulutada

Tartlased said valida, mille peale raha kulutada

Kaisa Laur Mida teeksid sina, kui sulle pakutakse 140 000 eurot linna raha, et teha Tartu paremaks? Seda küsimust on Tartu linn oma elanikelt küsinud juba viimased kolm aastat. Need, kellel oli vastus valmis, said esitada oma mõtte kaasava eelarve projekti, osaleda avalikes aruteludes ja viimaks valida endale meelepäraseimad projektid. Tartu linn kogus hääletustulemused kokku ja teostab kaks enim hääli saanud ideed. Kaasava eelarve põhimõte on lihtne: omavalitsuse eelarvest eraldatakse mingi summa, mille kasutus jäetakse kohaliku kogukonna otsustada. Selline tegevus suurendab linnavalitsuse meelest osalusdemokraatiat, harib elanikke ja suurendab linna eelarve koostamise kohast teadlikkust.…
Mirko Vavrenjuk: “Edukas inimene on see, kes laob alusmüüri nendest kividest, millega teised inimesed on teda loopinud.”

Mirko Vavrenjuk: “Edukas inimene on see, kes laob alusmüüri nendest kividest, millega teised inimesed on teda loopinud.”

Mari-Liis Korkus Mõista, mõista, kes see on: valsitav tantsutald, peaaegu jurist ja piilupart Donaldi inimkehastus. Õige vastus: Rahvusvaheliste Suhete Ringi president. Kui tegemist oleks armastusromaaniga ja peategelane läheneks sõnadega “kui sinu armastamine on kuritegu, siis mind ootab ees eluaegne vangistus”, oleks selle loo peategelane ei keegi muu kui Mirko Vavrenjuk. Aeglast valssi nautiva romantiku taga peitub aga aktiivne tudengiühendust juhtiv juuratudeng. Tartu Ülikooli õigusteaduskonnas kolmandal kursusel õppival tudengil oli erialavalik kerkinud silmapiirile juba põhikoolis, võttes eeskujuks oma õigustaustaga pere eelnevad generatsioonid. Samuti ajendas erialavalikut lapsena kujunenud arvamus, et juristid aitavad kaasa maailma paremaks…
Käimas on Pimedate Ööde Filmifestival

Käimas on Pimedate Ööde Filmifestival

Armas Riives Juba 19. korda pakub hämaratel novembriõhtutel meelelahutust Pimedate Ööde Filmifestival. Sel aastal keskendub PÖFF Gruusia filmikunstile.  Tänavune Pimedate Ööde Filmifestival toob filmisõprade ette korraldajate sõnul eriti laiahaardelise žanrivaliku. Vaadata saab nii naerutavaid komöödiaid, pisaraid kiskuvaid draamafilme kui ka tegelikku elu näitavaid dokumentaalfilme. Selle aasta PÖFFi fookuses on Gruusia kino ja lisaks põhiprogrammile koosneb festival kolmest alafestivalist. Teist korda toob PÖFF kinoekraanile maailmavõistlusprogrammi 18 filmiga ja suisa 21 riigi osalusega, kuhu kuulub tänavu seitse maailma, kolm rahvusvahelist ja kaheksa Euroopa esilinastust. Samuti toob sel aastal esimest korda maailmaesilinastused kinoekraanile Tridensi Debüütfilmide võistlusprogramm,…