Maili Tirel
Igaüks õpib isemoodi, ent on mõned levinud meetodid, mis tuleks pigem sinnapaika jätta.
Konspekteeri arvutis. Üks õppejõud seletas meile ära, miks arstidel nii halb käekiri on. Ajal, mil ei olnud PowerPointi slaide ega ÕISi, kuhu neid riputada, pidasid õppejõud loenguid grafoprojektorite abil ning tudeng pidi võimalikult kiiresti konspekteerima ja lootma, et kõik vajalik kirja saab. Loomulikult ei olnud aega mõelda ilukirja peale ja seetõttu ongi arstidel välja kujunenud pea loetamatu käekiri. Praegustel tudengitel on õnneks nii slaidid kui ka ÕIS, kuid vaatamata sellele on loengu lahutamatu osa lakkamatu klahviklõbin (oletame siinkohal, et kõik tudengid tegelevad konspekteerimise, mitte sotsiaalmeediaga). Kuigi konspekt saab ilus ja randmed jäävad terveks, ei ole arvutisse konspekteerimine materjali omandamise vaatenurgast kõige parem meetod. Käsitsi kirjutamine võimaldab teabe põhjalikumat töötlemist ja seega jääb ka rohkem meelde. Ühes uuringus leiti, et vahe tuleb sisse just loengu sisu mõistmisel – faktiteadmisel põhinevatele küsimustele vastasid õigesti nii käsitsi kui ka arvutis konspekteerijad, kuid sisulistele ja seletust nõudvatele küsimustele oskasid paremini vastata need tudengid, kes tegid märkmeid käsitsi.
Konspekteeri sõna-sõnalt. Võiks arvata, et mida rohkem õppejõu jutust kirja saab, seda parem, kuid eespool mainitud uuring kinnitab vastupidist. Mida rohkem oli konspektis ja loengus sõnasõnalist kattuvust, seda halvemini vastasid tudengid sisulistele küsimustele. Selle asemel, et lektori juttu transkribeerida, võiks proovida ise asju ümber sõnastada ja kasutada märksõnu või graafikuid.
Olen öö läbi üleval, et võtta viimast. Kahjuks öö läbi õppides targaks ei saa. Kuigi eksamipäeva hommikul võib tunduda, et peale kaheksat tundi õppimist ja tunnikest und on kõik selge, siis eksamil selgub, et tegelikult ikka ei ole küll. Selleks, et oma suure vaevaga koostatud konspektist midagi mällu talletuks, vajab aju mõistlikus koguses und. Siinkohal ei mängi unetsüklid suurt rolli, vaid kehtib vana tõde – mida rohkem, seda uhkem.
Õppimine on maraton. Õppimine peaks olema pigem nagu intervalljooks, kus igale jooksulõigule järgneb puhkeintervall. Ajapikku hakkavad tähelepanu ja keskendumisvõime hajuma, mille vastu aitab ainult puhkus. Selle asemel, et tund või rohkemgi järjest ennast pingutama sundida, võiks mõelda Pomodoro meetodi peale – 25 minutit intensiivset tööd ja 5 minutit pausi. Samuti ei ole nutikas üritada kogu semestri materjali päev või kaks enne eksamit selgeks saada. Hajutatud õppimine on palju parem valik – mida pikema ajaperioodi peale materjali omandamine hajutada, seda parem.
Tee kõik värviliseks. Kuigi tundub, et kõik on tähtis ja suur kiusatus onterve konspekt markeriga neoonkollaseks värvida, tuleb ennast tagasi hoida. Eredalt esiletõstetud tekst paistab hästi silma, kuid sellest pole kasu, kui teksti on liiga palju. Samuti pole kasu värvilise teksti ülelugemisest, kui sellele ei järgne mõnda kinnistavat tegevust, näiteks enda testimist. Kaaluda võiks hoopis sähvikute (sõnakaartide või flashcard’ide) tegemist või erinevate teemade või mõistete puhul eri värvide kasutamist.
Miks ma peaksin tahtma iseendale tunnikontrolli teha? Uuringud on näidanud, et korduv teadmistekontroll on parem õppimismeetod, kui lihtsalt konspekti korduv ülelugemine. Samuti aitab see materjali pikemaks ajaks meelde jätta. Küsimustele vastamine paneb meid materjali meenutama ja üle kordama, mis tugevdab mälujälgi. Ühes uuringus leiti, et need katseisikud, kes õppisid testide abil, olid võimelised omandatud teadmisi kasutama mitmesugustes kontekstides, mitte ainult selles, milles teadmised esialgu omandati.
Nohikud sporti ei tee. Aga kui nad teeksid, oleksid nad veel targemad. Kehaline aktiivsus on tähtis ka aju seisukohalt. Nimelt on uuringud näidanud, et koos füüsilise vastupidavusega kasvab ka kognitiivne võimekus. Seega ei tohiks sessi ajal jõusaali või tantsutrenni hüljata, pigem tuleks sellest võtta, mis võtta annab. Samuti aitavad trenn ja liikumine võidelda stressiga, mis kipub raskel õppeperioodil ligi hiilima.