Heleri All
Iga Tartu Ülikooli tudeng on mingil määral õppeainete tagasisidega kokku puutunud – kes ise kirjutanud, kes teiste kirjapandud õpetussõnu lugenud. „Miks seda üldse kogutakse, kui midagi ikka ei muutu?“ kuulsin alles hiljuti üht tudengit küsimas. Sellele küsimusele proovimegi järgnevas loos vastust leida.
„Teiste kirjutatud tagasisidet on hea lugeda. Eriti tuleb see kasuks esimesel kursusel, kui tead, kus pead rohkem pingutama ja kus mitte nii väga. Aga kui ise neid hindeid seal toksima peab, see on küll tüütu,“ ütles ainete tagasisidestamise kohta arstiteaduskonna tudeng Ragne.
„Mul on küll olnud tagasiside tõttu eelarvamusi mõne ainega seoses,“ sõnas sotsiaal- ja haridusteaduskonna tudeng Eva. Nendega sarnast arvamust jagavad paljud. Seepärast on eriti tänuväärne, kui mõni tubli tudeng on viitsinud lisaks hinnete toksimisele ka ainetele kommentaare kirjutada ja seeläbi teistele kasulikke teadmisi jagada. Mida aga üldse tagasisidesse kirjutatakse ja kuidas kogu süsteem toimib, sellest rääkisin TÜ õppetöö analüüsi peaspetsialisti Kersti Roosimäega.
Kui kaua Tartu Ülikoolis juba õppeainete tagasisidet on kogutud?
“Eks mingil kujul on üliõpilased avaldanud arvamust õppetöö läbiviimise ja ainete sisu kohta kogu aeg ning samuti on õppejõud küsinud ise aine toimumise ajal jooksvalt tagasisidet oma ainele. Regulaarselt iga semestri lõpus ning seejuures kõigi õppejõudude ja loengukursuste kohta keskselt kogutakse tagasisidet alates 2001. aasta kevadsemestrist.”
Millised muutused selle aja jooksul tagasiside kogumisel on toimunud?
“Suurematest muudatustest võib nimetada seda, et 2005/06 õa sügissemestrist alates toimub küsitlus elektroonselt õppeinfosüsteemis, varem koguti paberil. Lisaks on tagasiside tulemused muutunud viimastel aastatel varasemaga võrreldes nähtavamaks suuremale hulgale ülikooli liikmeskonnast, näiteks ka üliõpilastele endile, ning tulemustele on hakatud aktiivsemat tähelepanu pöörama. Näiteks arutatakse tagasisidet teaduskondade ja kolledžite nõukogudes.”
Miks tagasisidet üldse vaja on?
“Et saada kinnitust, et liigutakse õiges suunas, või hoopis avastada, et midagi võiks muuta, on vaja tehtud tööd vaadata aeg-ajalt kõrvalpilguga. Seda võimaldabki teistelt tagasiside küsimine. Tagasisidest on aga ennekõike kasu siis, kui see on konstruktiivne. Lisaks võiksid üliõpilased arvamuste ja ettepanekute lisamise kõrval kasutada ka võimalust avaldada õppejõule tunnustust, kui kõik ongi juba hästi.”
Teatud arvule õppeainetele tagasiside andmine on kohustuslik. Kui palju on igal aastal neid, kellel ÕISi kasutamine seiskub tagasiside andmata jätmise tõttu?
“See puudutab umbes 3000 üliõpilast. Number tundub suur, kuid kindlasti mängib rolli ka see, et paljude eksamite toimumine jääb semestri lõppu, enne mille toimumist ja hinde teadasaamist paljud tudengid tagasisidet anda ei soovi, isegi kui selleks on võimalus.
Samuti tuleks ära märkida, et ÕISi vaade piiratakse üks päev pärast semestri arvestuslikku lõppu, milleks on kevadsemestri korral juuni lõpp. Seega on ka piiratud vaate korral õppijatel piisavalt aega selle eemaldamiseks, enne kui uue semestri õppetöö algab.”
Kui palju on neid õpilasi, kes lisaks tavapärasele punktide andmisele kirjutavad tagasiside juurde ka kommentaare?
“Päris palju. Näiteks 2014/15 õa täidetud ankeetidest peaaegu pooled sisaldasid ka vähemalt ühele tekstiväljale lisatud kommentaari.”
Kui palju te kontrollite, mida kommentaaridesse kirjutatakse? Kas on tulnud ka midagi avaldamata jätta?
“Otseselt keegi kommentaare enne nende avaldamist läbi ei loe. Ühest küljest seetõttu, et neid on väga palju, teisest küljest me eeldame, et tagasisidet andvatel õppijatel on Tartu Ülikooli üliõpilasele kohane eneseväljendusoskus. Kahjuks on siiski tulnud ette ka mõned üksikud juhtumid, kus oleme tõesti pidanud õppejõu või struktuuriüksuse juhi pöördumise peale üliõpilase ebatsensuursed kommentaarid eemaldama.
Küll aga ei võta me endale otsustaja rolli, kummal osapoolel (kas õppejõul või üliõpilasel) oli õigus, kui kommentaar ise on viisakalt vormistatud. Selleks, et olukord ei oleks ainult üliõpilase poole kaldu, on ka õppejõul endal võimalik lisada ÕISi üliõpilaste tagasiside tulemuste lehele oma arvamus kommentaaride kohta.”
Milliseid reaalseid muutusi on tagasiside andmine kaasa toonud? Kui paljudes ainetes on ümberkorraldusi tehtud?
“Õppeainete tagasiside tulemusi peavad dekaanid või kolledži direktorid arutama igal semestril teaduskonna või kolledži nõukogus ning esitama siis aruande, mis sisaldab hinnangut üliõpilaste tagasisidele ja koostama tegevuskava ilmnenud puuduste kõrvaldamiseks.
Kuna hinnangu ja tegevuskava detailsuse osas on teaduskondadele/kolledžitele jäetud vabad käed, siis on keeruline öelda täpset ainete arvu, milles on ümberkorraldusi tehtud. Ümberkorralduste näideteks on nii õppeassistentide kaasamine kui ka aine teoreetilise ja praktilise osakaalu või aine üldise mahu ülevaatamine.”
Võibolla tuleb teil veel meelde mõni vahva juhtum tagasiside andmisega seoses?
“Näiteks on olnud juhtumeid, kus osa tudengeid tahavad, et õppetöö toimuks aines ühtmoodi, ja teised täpselt vastupidi. Siis on õppejõud olnud tagasiside tõlgendamisel mõnevõrra nõutud küll.”
Niisiis ei ole semestri lõpp enam sugugi kaugel ja varsti on jälle tagasiside andmise aeg käes. Kirjutagem siis kõik vähemalt üks kommentaar ja selle asemel, et kommentaarikasti lihtsalt „igav aine“ või „tuleb läbida“ kirja panna, leidkem see kaks minutit rohkem, et vähemalt üks lause kokku kirjutada. Kõik ikka selleks, et teised meie kogemusest õppida saaksid ja ülikool järjest paremaks muutuks.