Peagi seljatame miinuskraadid, laviinina tuleb peale kevadväsimus ning “õun päevas” meetodist jääb väheks. Üks hea stressimaandamismeetod roheluse tagasitulekul on aktiivne liikumine. Spordipisikutest koosneva motivatsioonisüsti võib saada Berit Piirilt.
Piir õppis Tartu Ülikooli kehakultuuri teaduskonnas kehalise kasvatuse ja spordi erialal. Hetkel töötab ta tantsutreenerina Tähtvere Tantsukeskuses ning rühmatreenerina Fitlife Tartus ja TÜ ASK Fitnessklubis. Samuti tantsib ise TÜ/Rocki tantsutüdrukute põhigrupis ja on järelkasvugrupi treener.
Kuivõrd oluline osa igapäevaelust on sinu meelest liikumine ja miks?
“Ma usun, et igapäevane liikumine või üldine kehaline aktiivsus tagab parema tervise ja hea enesetunde. Kui inimene on aktiivne ja enesega rahul, siis on ka tema mõtted selgemad ja igasugune töö lausa lendab käes.
Kuna töötan treenerina, siis liigun kindlasti rohkem kui enamik inimesi, kuid soovitan ka kõigile istuva tööviisiga inimestele vähemalt korra päevas teha mõnus jalutuskäik, jooksutiir või mõni rühmatrenn, et ennetada südame-veresoonkonnahaigusi ja hoida oma tugiliikumisaparaadi seisund stabiilselt hea.
Ja tuletan meelde, et kui vähegi on valida, siis eelistage treppe liftidele ja eskalaatoritele, jalutuskäiku lühikesele autosõidule ja miks mitte koera kassile, sest pikad jalutuskäigud lemmikloomaga metsa all on just see, mida tänapäeva (kontori)inimene rohkem vajaks.”
Sageli satuvad inimesed, kes alles alustavad sportliku eluviisiga, raskustesse tegeleda sellega järjepidevalt. On sul ehk mõni näpunäide, kuidas säilitada katkematu aktiivne liikumine?
“Treeneritöös puutun tihtipeale selliste inimestega kokku. Algne tahe on suur, kuid hiljem motivatsioon kaob. Oma kogemusest võin kinnitada, et kõige paremini motiveerib inimesi siiski tulemuslikkus. Kui ikka kehahoiak muutub, põlve- ja peavalud kaovad, energiat tuleb juurde, kaal hakkab vastavalt soovile kas kaduma või juurde tulema, siis tavaliselt inimesed ka jätkavad oma elu aktiivses tempos. Alguses peab muutuste nimel palju vaeva nägema ja ei tohiks igast tagasilöögist ennast heidutada lasta. Liikumine ja sport võiks kujuneda rutiiniks, ilma milleta lihtsalt pole võimalik pikka aega elada. Inimene on loodud elama liikumises, seda ei tohiks me unustada.”
Tegeled ilmselgelt innukalt tantsimisega. Kust sai alguse sinu teekond selles valdkonnas?
“Ma olen alates neljandast eluaastast tegelenud iluvõimlemisega. Kui vigastuste tõttu olin sunnitud sellest spordialast loobuma, siis otsisin teisi väljundeid liikumiseks. Tekkis idee proovida mõnd tantsutrenni. Tantsimisega hakkasin tegelema 14aastaselt. Kuigi alguses oli raske oma keha tunnetust tantsus leida, siis hiljem mõistsin, et just see on minu suur kirg ja ei ole kümne aasta jooksul suutnud tantsimisest loobuda. Muidugi tuleb tantsimise puhul kasuks eelnev võimlemiskogemus, mis laseb teha suurema ulatusega liigutusi ja olla väljendusrikkam, kuid vahel võib sisseharjunud päkasirutus ka tantsimist segada.”
Kas tants on sinu silmis pigem sport või kunst?
“Tantsu peetakse ilmselt rohkem kunstiks, miks muidu on kasutuses termin tantsukunst. Tegelikult nõuavad tantsud ikka rohkemat kui tahmine kenasti ja kunstiliselt liikuda. Seega on tants sünergia kunstist ja spordist. Sellest vallandub tohutult palju head energiat. Koreograafiate mõtlemine ning muusika ja kostüümide valik vajab kindlasti suurt loomingulisust, kuid hea tantsu sooritamiseks vajalikud tehnilised elemendid nõuavad tugevat füüsilist ettevalmistust, vastupidavust ja motiveeritust.”
Mari-Liis Korkus