Nüüdisaegset Eesti lastekirjanike nimistut sirvides ei saa märkamata jääda selline isik nagu Mika Keränen. Hinnatud sulesepp, menuka “Minu Supilinna” autor ja muuseas ka Tartu ülikooli lõpetanu leidis, et iga tartlasest tudeng võiks oma lugemisvara rikastada, lugedes näiteks Tartu linna ajalugu käsitlevat kirjandust.
Miks suundusite õppima Tartu ülikooli just eesti keele filoloogiat?
“Eesti keel on ilus keel, eriti Soome taustaga inimesele. Armusin eesti keelde oma Tartu esimesel aastal. Esialgu tulin õppima siia mitte eesti keelt, vaid aiandust. Eesti keelt oli võimalik õppida tasuta, mis oli minu jaoks väga oluline argument. Sain aru, et kui tahan Eestis elada, tuleb keel selgeks õppida.”
Kust tuli idee alustada kirjanikukarjääri?
“Mõtlesin oma tütrele unejutuks välja loo pisikesest plikast Prantsuse buldogiga. Kui ma nägin, et see lugu meeldib talle, hakkas mul peas kummitama mõte valminud loost, mis tuleks lihtsalt kirja panna. See mõte kummitas ikka paar aastat ja sain aru, et ma saan mõttest lahti alles siis, kui kirjutangi loo ära. Kui lugu valmis, leidis see hiljem ka kirjastaja ja niimoodi sündis minu esimene raamat – “Varastatud oranž jalgratas”. Raamat leidis üsna ruttu oma lugejaskonna, kes ootas juba järge, ja niimoodi jätkasin raamatute kirjutamist. Hakkasin ka esinema koolides ja mõne aastaga oli selge, et ega ma ühtegi teist tööd kirjutamise kõrvalt teha ei saa. Kirjanikuna olen püüdnud hakkama saada varsti kaks aastat, aga kas see töö garanteerib sissetuleku ka tulevikus, ei oska öelda. Püüan võtta rahulikult ja keskenduda ühele raamatule, ühele aastale korraga.”
Tänapäeval populariseeritakse ülikoolides üha enam reaalteaduseid, näiteks IT õppimist. Kas Teie silmis võiks olla perspektiivikas siduda oma tulevik hoopis mõne humanitaaralaga?
“Ma ei propageeri reaal- ega humanitaaraineid ega midagi muud. Igaüks on oma saatuse sepp. Ega see erialavalik kerge pole, aga samas, kõik õpitu tuleb elus kasuks.”
Mis on nooremale eale mõeldud kirjanduse loomise võlu? Kui Te poleks hetkel lastekirjanik, siis millega praegu tegeleksite?
“Arvan siiralt, et maailma on võimalik paremaks muuta. Me kõik saame seda teha, sõltumata sellest, mis tööd me teeme. Kirjutades tuleb mul maailma paremaks muutmine päris hästi välja. Kui ma ei kirjutaks, küllap õpetaksin koolis soome või eesti keelt.”
Millised on hetkeseisuga teie tulevikuplaanid?
“Kirjutada järgmine raamat.”
Mari-Liis Korkus