Segased lood

Segased lood

Palju õnne, sa hoiad käes selle õppeaasta viimast OLE ROHKEM ajakirja, mis tähendab, et järjekordne kooliaasta hakkab lõppema. Uskumatu, kas pole? Alles oli ju sügis, aga juba loodus järk-järgult ärkab ja päike oma esimesi kiiri heidab. Ees on ootamas kauaoodatud ja väljateenitud suvepuhkus. Paljudel tudengitel seisab ees aga lõpetamine, millele järgnevad tähtsad edasiliikumise otsused. Ilmselt on nii mõnelgi lõputöö kirjutamine tekitanud väga kahetisi emotsioone. Ühelt poolt on ju huvitav, aga teisalt tahaks, et see hirmus aeg juba läbi saaks. Eriti siis, kui ise oled jännis oma tööga, aga kursusekaaslastel tundub kõik juba väga…
Mida toob uus OLE ROHKEM Arenguprogramm

Mida toob uus OLE ROHKEM Arenguprogramm

Tartus tegutseb üle 60 tudengiorganisatsiooni, kes korraldavad üheskoos suurt osa Tartu tudengielust. Mälumängud, tudengifestivalid, debatid, peoõhtud – enamikku veavad eest hakkajad tudengid, kes veedavad unetuid öid, et teistel üliõpilastel oleks Tartus palju ägedat teha. Kes aga toetab eestvedajaid? Juba teist aastat korraldas üliõpilaskonna sihtasutus OLE ROHKEM Arenguprogrammi, mis on tudengiorganisatsioonide juhtidele mõeldud koolitusprogramm. Seminarides kohtusid umbes sadakond noort juhti seitsmeteistkümnest erinevast tudengiorganisatsioonist, et saada teadmisi organisatsiooni juhtimisest, strateegiast, sponsorlusest ja paljust muust. Seminaride väärtus omaette oli luua tutvuseid teiste omasuguste noorte juhtidega. Näiteks toimus 23. aprillil seminar, kus iga organisatsioon sai rääkida aasta…
Üliõpilasesindajad võtsid vastu resolutsiooni välistudengite kaitseks

Üliõpilasesindajad võtsid vastu resolutsiooni välistudengite kaitseks

Aprilli lõpus kohtusid Eesti Üliõpilaskondade Liidu eestvedamisel Balti- ja Põhjamaade üliõpilasesindajad. Ühehäälselt võeti vastu resolutsioon, mis taunib äärmuste pooldamise kasvu Euroopas ja sellest tulenevat ohtu rahvusvaheliste tudengite heaolule. Nende tudengite heaolu eest seismise vajalikkust on näidanud TTÜs ja Tartu ülikoolis aset leidnud juhtumid, mis on jõudnud ka meediasse. Balti- ja Põhjamaades leviv paremäärmuslike trend (Soldiers of Odin) oli aga ajendiks ühise resolutsiooni vastuvõtmiseks. Balti- ja Põhjamaade üliõpilaskondade ümarlaud võttis NOM resolutsiooni vastu 17. aprillil Tartus. Eesti Üliõpilaskondade Liidu juhatuse esimees Jaanus Müür rääkis, et NOM resolutsiooniga näidatakse oma meelsust seoses ekstremismi ja rahvusvaheliste…
Kuidas tüdrukuid progema meelitada

Kuidas tüdrukuid progema meelitada

16. aprillil toimus Tartu ülikooli ja Microsoft Eesti ühiselt korraldatud IT-teemapäev, mille keskmes olid infotehnoloogia ja tüdrukud. Naised IT-s on teemana õhus olnud juba pikemat aega. Seda mitte ainult mõttemullina, kus teoreetilisel tasandil räägitakse sellest, et IT valdkond vajab rohkem naisi, vaid teemat saadavad mitmed reaalsed tegevused. Et IT-s naisi napib, ei ole üksnes Eesti probleem, vaid iseloomulik tervele Euroopale. Samas on Eesti tuntud kui edukas e-riik, mistõttu võiksime eeskujuks olla stereotüüpide muutmisel. Teemaga on põhjust tegeleda, sest ettevõtted, kus naiste ja meeste osakaal on võrdne, saavutavad paremaid tulemusi. Samuti oleks mitmekesisemast IT…
Praktika on hüppelauaks edaspidises karjääris

Praktika on hüppelauaks edaspidises karjääris

Ülikoolis on praktika paljudel erialadel kohustuslik. Lisaks linnukese kirjasaamisele pakub praktika palju võimalusi, millest tulevikku silmas pidades tasub kinni haarata. Konkurss populaarseimatele praktikakohtadele on iga aasta suur. Näiteks võttis Swedbank eelmisel aastal 105 praktikanti, huvilisi oli aga lausa kaheksa korda rohkem. Et nii kõvas konkurentsis ellu jääda ja valituks osutuda, tasub teada, mida täpselt tööandjad praktikale kandideerijatelt ootavad. Kõige eelduseks on muidugi suur huvi oma eriala vastu. Samuti on oluline välja mõelda konkreetne eelistus, millist praktikat teha soovitakse. Grete Kotkas Swedbanki Karjäärikeskusest rääkis, et soovitab aegsasti mõelda, milline on valdkond, kuhu soovitakse kandideerida…
Kui erialaseltsi pole, tuleb see ise luua

Kui erialaseltsi pole, tuleb see ise luua

Veel mõned kuud tagasi tundsid sotsiaaltöö tudengid puudust kohast, kus koos teiste tudengitega rääkida oma eriala muredest ja rõõmudest. Probleem sai lahendatud Eesti Sotsiaaltöö Üliõpilaste Seltsi (ESÜS) loomisega. Seltsi esimees Kelli Ilisson rääkis, et ESÜSi loomise ideega tuli välja Tartu sotsiaaltöö ja sotsiaalpoliitika kolmanda kursuse tudeng Kaisa Karu, kes leidis, et erialal, kus inimestel tuleb omavahel väga palju suhelda ja koostööd teha, on vaja midagi, mis liidaks nii ühel kursusel õppivad tudengid kui ka erinevate aastate õppurid. Peale koostöö edendamise on olulisel kohal ka oma eriala eest seismine – koos saab palju rohkem…