Sügisene karge õhk viib meilt ära linnud, kuid lennutab välismaalt siia hoopis huvitavamaid isendeid: välisüliõpilasi.
Samal ajal kui meie õpime tulijaid huviga tundma, uurivad nemad meid hoopis paksema välimäärajaga. Vaja on õppida tundma uusi rituaale, kombeid ja tavasid. Sügiseses rändemeeleolus otsustasin veidi uurida Tartusse õppima tulnute mõtteid ja küsida ka paar konksuga küsimust. Et mitte järgida klassikalist malli stiilis kas-eestlased-on-nõmedad-ja-ilmad-külmad, tegin küsimused hoopis nii, et oleksid olemas vastused, millega saame samastuda ja äratundmishetke nautida.
Meie rändlinnud
Küsimustele vastasid Victor, Jason, Adriano ja Charlotte, kes kõik on sattunud Eestisse õppima erinevatel põhjustel. Belgiast pärit Victor valis sihtkohaks Eesti, kuna tema silmis ei teata Belgias Ida-Euroopast just palju. Erasmusega sai ta võimaluse teha algust talle nii müstilisena tunduva maa avastamisega. Veel julgustas poissi Tartu ESN, millel olevat soe ja vastuvõttev maine ning arvukas kohalik tudengkond.
Semiootikaga tegelev Jason valis Eesti just sel eesmärgil, et oma sõpradest erineda. Enamik läksid kas Itaaliasse või Suurbritanniasse, tema aga tahtis midagi rahulikku, mõnusat ja lahedat. Nii leidiski ta enda jaoks Tartu. Itaallast Adrianot kutsuti Eestisse hoopis Queenslandi ja Tartu Ülikooli vahelise topelt-PhD programmi raames. Meie viimane osaleja Charlotte leidis tee Tartusse Saksamaa ja Eesti vaheliste sõprusülikoolide nimekirjast, mille üle ta nüüd suurt rõõmu tunneb.
Kui uurisin, kas nende ootused meie väiksest riigist vastasid tegelikkusele, siis olid kõik ühel meelel: tegelikkus on veelgi üllatavam ja armsam. Tartu on nii mõnegi jaoks algselt mõeldust väiksem, kuid selle korvab mõnus õhkkond ja rahulikkus.
Mis meid veidraks teeb?
Palusin neil kirjeldada olukordi, mis on nende siinveedetud aja jooksul kõige enam imestust tekitanud. Adriano esimene mõte oli kodus jalanõude äravõtmise komme. Tema jaoks oli see naljakas just seetõttu, et komme pole valikuline, vaid hoopis reegel terves riigis. Lisaks tõi Adriano välja ka näite, kuidas ta esimest korda baari sisenes ja istet võttis. Ootas seal veidi, ent keegi teda teenindama ei tulnud. Hiljem survival guide’ist järgi lugedes sai ta alles aru, et kõikjal on letiteenindus. Sel hetkel jäi ta piinlikku olukorda.
Charlotte tuli Eestisse vaid talveriietega, eeldades, et Eestis pidavat kogu aeg väga jahe olema. Teda pani hämmastama see, kui tõsiselt me helkuritesse suhtume. Eks see tõepoolest ole nii, et õhtul koju kõndides võib helkuri puudumise tõttu trahvi saada. Tüdruk on väga rõõmus, kui keegi eestlane ise vestlust alustab, sest tema sõnul juhtub seda harva. Victor on õnnelik lihtsalt selle üle, et siinsed autod reaalselt peatuvad ja annavad jalakäijatele teed, kui mõni sebra ees satub seisma jääma. USAst tulnud Jason võiks saada endale juba väikse rivitantsu grupi, sest tal palutakse seda pidevalt tutvumisel õpetada ja poiss ei saa täpselt aru, miks see kohalike jaoks nii huvipakkuv on.
Lemmiktegevused
Emajõe kallas on kõigile meelepärane ajaveetmise koht. Kellele meeldib mööda seda joosta, kellele jalutada või lihtsalt seal ääres muul moel aega veeta. Ühel meelel on kõik: see on väga relaxing! Jason tõi välja suurel hulgal leiduvad kohvikud, mis on mõnusad ja vaba aja veetmiseks ideaalsed. Üle ega ümber ei saadud ka legendaarsest Rüütli tänavast.
Organisatsioonide rubriigis on kõik mingil määral seotud ESNiga. Jason on grupist ainukene aktivist, kes on endale koha leidnud juba mitmes Tartu organisatsioonis. Teised aga võtavad hetkel vabamalt ja vaatavad, kuhu ennast paigutada.
Mõned küsimused välisüliõpilastele
- Kuidas sa seletaksid eestlasele, et sulle ei meeldi laulupeod?
Victor: Vabandust, aga kuna ma olen Belgiast, siis mulle lihtsalt ei saa mitte meeldida laulupeod ja festivalid, sest Belgias on ühed suurimad festivalid ja me kõik armastame neid!
Jason: Ütled, et minu jaoks tekitab laulupidu sarnase tunde nagu sulle siis, kui keegi võõras sinuga pilkkontakti loob ja naeratab.
Adriano: Mulle isiklikult meeldivad kõik sellised asjad. Seetõttu ei oska üldse vastata.
Charlotte: Ütled, et seal on liiga palju inimesi, kellega peaks small talk’i tegema. Nad saavad kohe aru.
(ÕIGE VASTUS: Sa ei teegi seda.)
- Kõrgeim mägi Eestis?
Victor: Tartus. See sama, mille otsa sa pead ronima, et observatooriumi juurde jõuda.
Jason: Kas Suur Munamägi üldse läheb mäe alla või on see rohkem küngas?
Adriano: Survival guide’ist lugesin, aga enam ei mäleta. Ainuke asi, mis meenub, on see, et eestlased pidavat ikka väga uhked selle üle olema.
Charlotte: Suur Munamägi
(ÕIGE VASTUS: Mis maa see on, siin pole ühtki mäge. Edasi teate ise laulda.)
- Kuidas õigesti makarone süüa?
Victor: Kätega.
Jason: Krabipasta signatuurkastme Old Bayga.
Adriano: Kuna Adriano on Itaaliast, siis oleks vaja mitut lehekülge, et tema vastus kirja panna.
Charlotte: Kutsu oma uued itaallastest sõbrad külla, kes on just kodumaalt paki saanud. Istu. Naudi!
(ÕIGE VASTUS: Hakkliha ja ketšupiga)
- Veidraim asi, mille üle eestlased uhked on?
Victor: Pole õrna aimugi.
Jason: Oma musta huumori üle. Ja muidugi selle üle, kuidas eestlased üksteisesse suhtuvad.
Adriano: See, et nad suudavad 100kraadisest saunast –20 kraadisesse lumme joosta? Kui see ei ole, siis kindlasti peaksite selle üle uhked olema!
Charlotte: ID-kaart. See on nagu hingamiseks eluvajalik.
(ÕIGE VASTUS: Vana hea verivorsti vastu ei saa ikka mitte midagi.)
- Kust ma saaks netti minna?
Victor: Ma reaalselt leian wifit kõikjalt!
Jason: Igaltpoolt: #metsawifi
Adriano: Igaltpoolt! Jess, ma teadsin viimast küsimust, ma võidan nüüd.
Charlotte: Kõikidest kohtadest, välja arvatud Möku.
(ÕIGE VASTUS: Igaltpoolt, sest me nii internetiriik lihtsalt.)
Ongi kõik. Kahjuks või õnneks ütlen, et võitjad on kõik, sest naerda sai neid vastuseid lugedes küll ja küll. Loodan, et teiegi. Seega, kui välistudengeid linnas kohtad, siis ära pelga tutvust teha, sest huumorit ja lahedaid lugusi on neil juba küllaga. Ja nagu Charlotte ütles, siis hea toidu saamiseks on sul vaja sõpra, kes selle sulle valmis teeb!
Merilin Reede