Intensiivsus, väljakutsed, eneseareng – just neid sõnu kasutavad Tartu Ülikooli vilistlased Kadri Väljaste ja Sven-Erik Mändmaa oma kogemusi kirjeldades mitmel-mitmel korral. Sõnad iseloomustavad hästi programmi Noored Kooli (NK), mille tuules on Kadrist ja Sven-Erikust saanud tänavu sügisel õpetajad Ida-Virumaal Ahtme Gümnaasiumis.
Sven-Erik töötas peale füüsikateaduskonna lõpetamist kaks aastat valdkonnas, mis oli ühtlasi ka tema hobi. „Mingil hetkel hakkas tunduma, et elu on liiga mugav, peaksin endale ikkagi mingi suurema väljakutse leidma,” rääkis Sven-Erik, kes oli õpetajaametit ka varem kaalunud. “Tundus õige hetk see ära proovida.”
Kadril seevastu ei olnud kunagi plaanis õpetajaks hakata, see mõte oli pigem välistatud. Ta oli programmist kuulnud juba ülikooliajal, kuid ei olnud siis selleks veel enda sõnul sisemiselt valmis. Peale psühholoogiaõpinguid elas ta pikalt välismaal ja tulnud tagasi Eestisse, otsis ta erinevaid väljakutseid ja kandideeris NK programmi. “See tundus enesearengu mõttes parim tee,” põhjendab ta oma valikut.
NK on programm, mis viib võimekad ülikoolilõpetajad ja erialaeksperdid vähemalt kaheks aastaks koolidesse õpetajana tööle. Enne klassi ette astumist läbivad osalejad intensiivse juhtimiskoolituse ja tugisüsteem seisab noorte õpetajate taga kogu programmi kestel.
„Mul on võimalik ennast arendada ja saada uusi kogemusi. Samas on mu ümber inimesed, kes mind juhendavad, annavad head nõu, pakuvad materjale, mida koolitöös kasutada, ja lihtsalt julgustavad, kui on raske,” kirjeldab programmis osalemist Kadri. “NK programmi suur eelis on see, et kõike toimuvat saab jagada ja arutada.”
Ahtme Gümnaasiumi keelekümblus ja kultuurivahetus
Nad elavad ja töötavad keskkonnas, mis on suuremalt jaolt venekeelne. Kadri õpetab inglise keelt ning räägib õpilastega vaid inglise ja eesti keeles. Sven-Erik õpetab keelekümblusmeetodil matemaatikat ja füüsikat, kasutades ise õpilastega suheldes vaid eesti keelt.
„Jah, kommunikatsioon on keeruline,“ nendib Sven-Erik, kes otsib viise, kuidas õpilastega suhelda. “Olen kasutanud mõistelehti, kus on mõned sõnad ära tõlgitud. Iga tund käib üks katsetamine ja proovimine, et mis parasjagu töötab. Mõnikord tuleb paremini välja, mõnikord mitte.“
Kadri lisab, et on saanud teadmisi ka selle kohta, kuidas teha tunde põnevaks ja kuidas luua lastega häid suhteid. “See eeldab, et saan küsida lastelt nende arvamust ja neile asju lahti seletada. Meil siin on keerulisem seda teha,” tunnistab ta. Nii Kadri kui ka Sven-Eriku suur soov on see, et lapsed julgeksid küsida, oma arvamust avaldada ja võtaksid rohkem sõna.
Mida noored õpetajad esimese hooga koolis ära muudaksid? Siin on Kadri ja Sven-Erik täiesti üht meelt. Nimelt on laste päevad liiga pikad. Need algavad kella kaheksast hommikul ja kestavad kella kolme-neljani päeval, mistõttu on koormus liiga suur. Lisaks ei sobi nii varajane päeva alustamine nende arvates kokku teismeliste loomuliku rütmiga.
Kohapealse elu iseloomustamiseks jagavad Kadri ja Sven-Erik nendega sama päeva hommikul juhtunut. „Jalutasime parajasti kooli poole ja järsku peatus ühel ristmikul meie kõrval auto. Aken keriti alla ja küsiti konarlikus eesti keeles, et kas me läheme kooli. „Aa, no tulge peale!“ hüüdis pärast jaatavat vastust roolis olev mees rõõmsalt,“ jutustab Kadri.
Neid võttis auto peale üks lapsevanem, kes oma poega parajasti kooli viis. „See poiss isegi ei õpi klassis, kus meie õpetame“, jätkas Kadri loo jutustamist. Vaatamata sellele tundis poiss neid ära ja isa pidas selle peale auto kinni. Poisi isa tutvustas ennast ja vabandas, et ei räägi hästi eesti keelt. Lühikese autosõidu jooksul tutvusid ja vestlesid nad rõõmsalt. “Ta oli väga avatud ja sõbralik. Tundub, et see ongi siinsele kogukonnale väga iseloomulik. Siin on kõigil omavahel soojad suhted ja õpetaja elukutse on au sees,“ võtab Kadri loo kokku.
Mida õpetab õpetajaks olemine
Sven-Erik leiab, et kaks aastat õpetajana koolis töötamist annab talle kindlasti tulevikus eeliseid. „Uued võimed ja oskused, mis siin arenevad, tulevad edaspidi igas valdkonnas kasuks. Näiteks planeerimis- või kommunikatsioonioskused“.
„Struktureeritus, ajaplaneerimine, esinemisoskused, avatus, kiire kohanemine,“ loetleb Kadri oskusi ja omadusi, mida õpetajatöö lihvib. Kadri arvas, et ta esinemisoskused hakkavad nüüd tohutult arenema, kuid praeguseks on ta tajunud, et klassi ees olemine ei olegi esinemine. Lastega harjub kiiresti ära, mistõttu ei ole sellist avaliku esinemise tunnet.
„Ma ütleksin neile, kes kaaluvad NK programmis osalemist, et peab julgema proovida. Üks asi, mida meile õpetati, on see, et kui me kooli tuleme, ei pea kohe esimesest päevast olema valmis head õpetajad. Meil on kaks aastat aega heaks õpetajaks saada. Kui keegi mõtleb, kas ma olen valmis NK programmi kandideerima, siis ma ütleks, et valmis ei peagi olema. Selleks siia tullaksegi, et kogeda ja proovida midagi uut ning avada uusi uksi,” sõnab Sven Erik lõpetuseks.
Marianne Liiv, Noored Kooli kommunikatsioonivabatahtlik
Foto: Matti Kämära