Õpin esimest aastat ülikoolis, seega enamus minu õppimiskogemusest tugineb põhikoolist ja gümnaasiumist saadule. Olen harjunud õppima üsna tavaliselt ehk siis õpetaja on klassi ees, loeb slaididelt maha mingi teema, kuulame, saame koduse ülesande ning sellega tund lõpeb. Vahel on olnud ka teistsuguseid tunde, näiteks erinevad mängud, rühmatööd, filmide vaatamine vms. Minu haridusteel on populaarne olnud esitluste tegemine ehk siis teeme esitluse ja kanname selle tunnis ette. Kui kõik on oma ettekanded ära esitanud, siis saab tund läbi. Ühesõnaga õppemeetod, millel on power’it, kuid pointi pole. Saan aru, et esitluste tegemine on üsna levinud õppemeetod Eesti koolides, kuid kui palju saame meie õppijatena aru, et õpetaja kasutab erinevaid meetodeid aine läbiviimisel? Kuidas ma õppijana saan aru, kuidas need erinevad meetodid aitavad mul õppeainet paremini omandada ja toetavad minu edasijõudmist? Kuidas teha vahet, et powerpoint-esitluse tegemine pole niisama ajatäitmine, vaid tõesti toetab minu teadmiste omandamist?
Esmalt tuleks lahti mõtestada, mis peitub sõna õppemeetod taga. Tuleb vaadelda ühelt poolt õpetamise meetodina ehk õpetusmeetodina, teisalt õppimismeetodina. Õpetaja sobitab õppeülesandeid, rakendades õpetusmeetodid õpilaste õppimisega, st leiab iga õppeülesandega töötamiseks õpilastele sobivad õppimismeetodid. Õppemeetodid peaksid olema väga õppijakesksed ja rõhk on õppijaid aktiveerivatel õppemeetoditel. Ehk mina ise õppijana leian, et nii on huvitav ja lahe õppida.
Aktiivõppel on erinevaid definitsioone. Kõikides neis aga tuuakse välja, et aktiivõppes loob õpetaja keskkonna, kus õppijad osalevad aktiivselt õppeprotsessis, mis aitab õpitavat mõtestada ja seostada omandatud teadmisi tegelikkusega. Õpetaja on kui õppijate teekaaslane teadmise saamisel, kes pakub vajadusel abi ning suunab ja juhendab, kuid loob ka situatsiooni, kus õppijad on sunnitud rääkima, kuulama, kaasa mõtlema ja kirjutama.
Sokrates uskus juba rohkem kui 2400 aastat tagasi, et on olemas efektiivsemaid ja produktiivsemaid õppemeetodeid kui loeng. Ta uskus, et igas tema õpilases peitus ja tihti jäi kasutamata teadmiste ja arusaamiste pagas. Aidates õpilasel uurida tema aimusi ja uskumusi, samal ajal võttes vastu inimmõtete piiranguid, uskus Sokrates, et õpilased saavad parandada oma mõtlemisoskust ning lõpuks liikuda lähemale veel ratsionaalsema mõtlemise poole ja toetada ideid loogikaga. Tänapäeval kutsutakse seda sokraatiliseks meetodiks: küsimuste ja vastuste varal toimuv õppeviis.
Aktiivõpe on õpitava sisu esitamine viisil, mis on õppijale huvitavam ja paremini vastuvõetav. Aktiivõppe meetodite abil on võimalik õpetust paremini individualiseerida ja isikustada, nende abil on võimalik omandada nii teadmisi kui ka oskusi. Aktiivõpe eeldab ja soodustab kriitilist ehk arutlevat mõtlemist, mis on olemasolevate teadmiste ja nende rakendamise integratsioonile keskenduv arukas ja peegeldav mõtlemine. Meetodite valik sõltub grupi õpivalmiduse tasemest. Need on näiteks köitev loeng, küsimuste esitamine, grupi diskussioon, kriitilised juhtumid, üksikjuhtumi uurimine, kirjutamine, lugemine, ajurünnak, õppijate intervjuud, grupi esitus ja ettekanded, väitlus, vaidlusküsimused, kirjutised vaidlusküsimuste kohta, õpilepingud, rollimängud jms. Võimalusi on väga palju. Samas, kuidas leida see meetod, mis haarab kogu grupi ja on kõigile vastuvõetav? Leian, et kedagi pole võimalik n-ö targaks teha, kui õppija ise selleks mingeid jõupingutusi ei tee ja protsessis ei osale. Imemeetodit ei ole olemas. Õpilaste õppeprotsessis aktiveeritusele on pedagoogikas ikka ja jälle tähelepanu pööratud, kuid eks see on õppejõu sisetunne, mille põhjal ta selle õige meetodi valib.
Tegelikult tahan ma esitada kõigile õpetajatele ja õppejõududele palve: palun ärge laske meil kuulata tundide viisi powerpoint’ilt mahalugemist. Uskuge, me oskame lugeda. Kui teil pole midagi tunnis teha, siis saatke meid midagi avastama või uurima, mitte ärge laske teha järjekordset esitlust või ettekannet. Kui tundub, et kõik on klassiruumis tülpinud nägudega või lihtsalt kivinäoga nutikas, siis küsige, kuidas meie ise selle aine huvitavaks teeksime? Teeme koosõppimise lahedaks!
Stella Tiit