Kerli Kalk, ELSA (The European Law Students’ Association) Estonia president, on konkreetse jutuga. „Mulle meeldib, kui asjad on ratsionaalsed,“ alustas Kalk, näol siiski lai naeratus.
„Muidugi on emotsiooni iga asja juures, aga mina olen pigem teisele poole kaldu. Mulle meeldib näha selgust asjades, et saada aru, kuidas miski toimib,“ selgitas Kalk. Ta täpsustas, et tõenäoliselt tuleb see väitlemisest, kus igal väitel peab olema põhjendatud, mitte vaid kõhutunde põhjalt tulistatud. Isegi enda motoks peab Kalk seda, et alati tuleb olla mõistlik. „Alati tasub olla neutraalne või positiivne, seda isegi siis, kui keegi on negatiivne su vastu. Kunagi ei tea, kust nad tulevad ja milline on põhjus, miks nad negatiivselt käituvad,“ tõi Kalk veel välja ühe mõtte, mille järgi ta üritab elada.
Mugavustsoon kui võõrsõna
Tallinna päritolu tudeng leidis enda koha hoopis Tartus. „Tahtsin pesast välja lennata ja Tartu Ülikool on hea koht õigusteaduse õppimiseks. Pealegi sain ma mugavustsoonist välja,“ rääkis Kalk.
Mugavustsoonist rebib ta end välja ka põnevate projektidega, millest ELSA Estonia president ei suuda keelduda. „Viimasel ajal on need seotud põhiliselt ELSA ja väitlusega. Näiteks ELSA4Schools on projekt, mille raames anname koolides tunde harimaks õpilasi elulistel õigusteemadel. Väitluses on ilmselt kõige põnevam projekt, mida ma aitan korraldada, Euroopa ülikoolide meistrivõistlused,“ rääkis Kalk käimasolevatest üritustest. Väitluse meistrivõistlused toovad kokku umbes 500 väitlejat ja ligi 200 kohtunikku ning Kalk aitab kaasa organisatoorse poolega.
Juuratudengid, ühinegem!
ELSA on juuratudengeid ühendav organisatsioon, mille fookus on kolmel aspektil. „Esiteks on oluline akadeemiliselt panustada asjadesse, mida ülikool nii hästi ei paku, teiseks tuua kokku erinevatest kultuuridest inimesi ja kolmandaks see interaktiivsem viis, kuidas me neid asju edasi anname,“ loetles Kalk. Tema sõnul õpetatakse aga kahjuks nii Eestis kui ka mujal ülikoolides selliselt, et tudengid istuvad maha ja kuulavad. „Meie üritame leida seda teist poolt, kaasata rohkem inimesi ja anda lisatuge ülikooliharidusele,“ lausus Kalk. „Koolis tuleb neli korda asja kuulda, et see meelde jääks, aga aktiivsematel viisidel kinnistuvad asjad kiiremini.“
Kalgi ametiaeg ELSA Estonia presidendina lõppeb 31. juulil. Päev pärast seda astub ta ametisse ELSA rahvusvahelise akadeemiliste tegevuste asepresidendina. 1. juulil kolib ta Brüsselisse, kus eelmine juhatus kuu aega uut koolitab ning siis hakkab pihta aastane ametiaeg. Rikkaks selle tööga ei saa, kuid Kalk peab kogemusi rahast tähtsamaks. „Ma arvan, et see kogemus on meeletu. Ma hakkan korraldama ikka suurte eelarvetega üritusi, sellist võimalust on Eestis raske leida,“ arvas Kalk. „Ma hakkan elama koos eri riikidest pärit inimestega, mistõttu tuleb arvestada ka kultuuriliste erinevustega. Kuigi ma olen juba praegu tolerantne, siis ma arvan, et tagasi tulles öeldakse, et minust on saanud tolerast,“ teatas Kalk.
Tulevik terendab siiski Eestis
Kalk ei oska öelda, millal ta Brüsselist naaseb. „Ma olen iga aasta lõpus mõelnud võtta hetke 
otsustamaks, mida edasi teha, aga siis tulevad uued ja põnevad asjad ja ma lähen kaasa,“ rääkis Kalk. „Nüüd pean kõik sidemed aastaks katki lõikama ja siis näen, missuguse mugavustsooni ma sinna olen tekitanud ja mida ma tahan edasi teha,“ lisas ta. Kalk selgitas, et see bürokraatia, mis seal on, ei ole tema ratsionaalse mõistuse jaoks ning ta tahaks siiski tulevikus Eestis olla. „Pealegi on tegusatel Eestis lihtsam silma paista ja ilmselt põnevaid töökohti saada.“
Tulevikus tahaks Kalk õppida ja töötada nii, et leiaks rakendust enda missioonitundele. „Tartu Ülikoolis tahaksin võib-olla Skytte instituudis õppida demokraatia valitsemist. Teine võimalus oleks Milano ülikoolis õppida õigusteaduste magistriprogrammis jätkusuutliku arengu suunal, mis keskendub ÜRO 17 eesmärgile, mida nad tahavad 2030. aastaks saavutada,“ rääkis Kalk. Ta otsib enda sõnul sellist laiapõhjalist haridust, kus saab ühiskondlikust toimimisest aru. „Muid asju saan hiljem veel õppida. Ma ei välista, et 40selt saan aru, et majanduskraad on see, mida on veel vaja õppida,“ leidis Kalk.
Kui Kalk saaks midagi Eestis muuta, läheks ta haridussüsteemi kallale. „Saksamaal on juba osades koolides sedasi, et ei õpetata spetsiifilisi aineid, vaid hoopis infot leidma. Näiteks ongi guugeldamise tund, kus iga õpilane valib teema, mille kohta uurib põhjalikumalt. Tallinna Kalamaja Avatud Kool on minu arvates hea eeskuju,“ leidis Kalk. Tema sõnutsi on Eestis hea viia muutusi kiiresti läbi väikse rahvaarvu ja vähese bürokraatia tõttu. „Meil on vähe õpetajaid, kui võrrelda seda näiteks USAga, seega õpetajate ümberkoolitamine on kordades lihtsam, “ seletas Kalk. „PISA testide tulemused ju näitavad, et eestlased on võrdlemisi intelligentsed, aga kool võiks anda parema raamistiku inimese hariduseks,“ lisas Kalk.
Missioonikastmes tulevik
Töö suhtes ei pea Kalk kirge kõige olulisemaks. „Kui ma valiksin karjääri selle põhjal, mis mulle meeldiks, oleksin ma kondiiter. Minu arvates on olulisem hinnata enda oskusi ja seda, kuhu tahetakse tulevikus välja jõuda,“ lausus Kalk.
Tõsise planeerijana on tal aga umbes seitse ratsionaalsemat plaani tulevikuks juba olemas. „Tore oleks nii viie aasta pärast töötada mõnes MTÜs või ettevõttes, kus saaks panustada ühiskonda, aga samas ei oleks tegevus rahaliselt piiratud. MTÜs töötamine oleks filosoofiliselt kõige puhtam väljund, aga reaalselt selliselt ära ei ela, seega peaks mingi töö veel kõrval olema,“ kirjeldas Kalk tulevikuplaane.
„Inimesel peab elus olema väärtus, mida taga ajada. Ja see väärtus peaks minu meelest olema midagi muud kui raha, sest raha on midagi abstraktset. Eks muidugi on parem nutta Mercedeses kui Opelis, aga emotsionaalne panus ei ole nii suur, kui sa tunned, et teed midagi, mis aitab tõesti ka teistel paremini elada,“ selgitas Kalk.
Aktivistina peab ta plaani teha tulevikku ka ettevõtluses. Kalki paeluvad nii tehisintellektid kui mõistlikud infotehnoloogilised lahendused. „Minu arvates on ka puudu üks väga hea meediaväljaanne. Eesti pinnalt ei leia The Economisti vastet ja see oleks väga äge ära teha, aga küsimus on selles, kas leiab turgu ja rahastust,“ kirjeldas Kalk. Ühe võimalusena nägi ta eduka idufirma loomist kogumaks raha meediaväljaande asutamiseks.
Väitlemine suunab ratsionaalsusele
Ligi seitse aastat väitlusega tegelenud Kalk suudab ka emotsionaalselt tulisemates olukordades rahulikuks jääda. „Väitluses sa ei mõtle enam tunnetele, vaid mõtled mängureeglitele, mida sa järgima pead, et võita ja näidata, et teise poole väide ei pea paika,“ selgitas Kalk. Väitlusega alustas ta põhikoolis üldse seetõttu, et soovis kooli vahetamiseks võimalikult kõrgeid eksamitulemusi saada. Väitlemisega alustas ta venna utsitamisel ning hiljem jätkas väitlustiimiga liitumise tõttu, käies gümnaasiumis kolm korda aastas keskkooli meistrivõistlustel võistlemas. Nüüd on ta lausa ühe samasuguse võistluse peakohtunik.
Kalk kiidab väitlemist ka seltskonna pärast. „Seal on hästi meeleolukad pühendunud inimesed. Mis on aga kõige põnevam, on see, et kokku tulevad inimesed, kellele meeldib ka niisama rääkida olulistest 
asjadest,“ rääkis Kalk entusiastlikult. „Eestis on ilmselt alkoholikultuuri tõttu rohkem seda, et noored tulevad kokku, joovad ja teevad lolli-pulli, mis on ka aeg-ajalt lõbus, aga vestlus sealjuures ei ole just kõige intelligentsem. Väitlejatega on aga väga palju põnevaid arutelusid, kus räägime maailma asjadest ja ma arvan, et olen küll enda jaoks paar uut lahendust või mõtet, kuidas ühiskonda vaadata, leidnud,“ kirjeldas Kalk.
Ühes käes kaamera ja teises reptseptiraamat
Väljaspool ELSAt, ülikooli ja väitlust meeldib Kalgile raamat kätte võtta ja nädalavahetuseks end internetist lahti ühendada. „Enesearenduseks on väga hea So good they can’t ignore you, mille autor on Cal Newport. See annab väga hea raamistiku, kuidas karjääri valida ja selle suunas edasi liikuda,“ lausus Kalk. Ta soovitas uurida ka lehekülge https://80000hours.org/, kust leiab teaduspõhist materjali karjääri ja enesearenduse kohta.
Ilukirjanduslikest teostest peab aga üheks parimaks üllitist Joseph Anton: A Memoir, mille autor on Salman Rushdie. „Rushdie sai ligi 30 aastat tagasi ühe teise teose eest fatwa ning ta kirjutas läbi enda kogemuste sõnavabadusest. Ma panen paberilipikuid kohtadesse, mida tahan hiljem guugeldada või uuesti lugeda ja see raamat oli pärast täiesti värviline lipikutest,“ lausus Kalk. „Peale selle meeldib mulle sõpradega võimalikult palju kohtuda,“ lisas ta. Kalk käib ka loodust läbi kaamerasilma jäädvustamas ja võimalusel veedab aega köögis, et midagi maitsvat luua. Kalk räägib lõpetuseks ka loomadest. „See on suhtluse kõige puhtam vorm, mida ei saa sõnade ja emotsioonidega väga palju mõjutada. Neid saab küll treenida, aga see on hetk, kus sul on vahetu kokkupuude bioloogilise käitumisega. Kui sa käitud kenasti, saad täpselt samasuguse vastuse, inimeste puhul ei ole sellist asja. Mu kass on üks põhjus, miks ma proovin nii tihti Tallinnas kodus käia,“ rääkis Kalk.
Greete Palgi