Make time to waste time
Oled ise oma aja peremees. Õpetajad räägivad juba 8. klassist, et järgmisel aastal ei jookse keegi teil järel ning peate ise oma asjad meeles pidama ja tehtud saama. Nüüd, mitmed aastad hiljem, on see aeg päriselt käes. Lisaks sellele, et ainele ning eksamile peab ise õigel ajal registreerima, tuleks ka mõnda loengusse päriselt kohale jõuda ning esseed õigeks tähtajaks ära saata. Siinkohal tasub alustada ülesannetega piisavalt vara. Esimesel nädalal saab hakata lihtsalt endale meelde tuletama, et „peaksin“ sellega tegelema. Teisel nädalal võib saabuda juba eesmärgiga arvuti taha, kuid olgem ausad, see aeg kulub kassivideotele ja Facebooki uudistevoole. Tulemuseks on veel siiski terve kolmas nädal, et asi õigeks ajaks valmis jõuda. Pealegi on stpiendium kindlasti pingutust väärt. Make time to waste time.
Tegeleda saab pea ükskõik millega
Tartus on nii ülikoolisiseseid kui ka -väliseid organisatsioone, ringe, rühmasid, seltse, trenne, sihtasutusi, korporatsioone ja nii edasi, rohkem kui ette oskaks kujutada. Seega leiab igaüks midagi huvipakkuvat ning igati mõistlik on leida endale sobiv tegevus, sest nii on hea koolitööst mõtteid mujale viia ja midagi vahvat korda saata ning kohtuda selle käigus uute inimestega. Ilmselt pole enam kunagi valikus korraga niivõrd palju ja erinevaid vabaajategevusi, semiootikaüliõpilaste liidust TÜ Turundusklubini.
Tuleb leida tasakaal õppimise ja vabaaja vahel
Lisaks vabaajategevustele paistab, et sõpradega võiks välja minna igal õhtul, sest alati on midagi toimumas, kuid oluline on meeles pidada ka koolitööd. 24/7 raamatukogus tuupimine ei ole samuti tee võiduni ning nii võib kuu aja pärast olla läbipõlenud. Tasub leida sobiv tasakaal töö ja vabaaja vahel. See kujuneb välja ajaga, mil tekib parem arusaam, kuidas õppida ja palju see aega võib võtta. Kindlasti aitab aega säästa ning paremini ära kasutada planeerimine. Nii et päevik välja!
Julgust tegutseda – aega on
Tunniplaan võib tunduda küll algselt tihe ja paistab, et koos iseseisva tööga muuks aega ei jäägi, kuid tegelikult on ülikoolis võrreldes gümnaasiumiga rohkem vaba aega. (Siinkohal silmas pidades, et eelmainitud tasakaal töö ja lõbu vahel säilib.) Aega targalt planeerides jõuab aga teha rohkem kui küll ning kuna ülikooliaastad on ilmselt üks parimaid aegu elus kohtumaks uute inimestega ning saamaks võimalikult palju kogemusi, tasub seda maksimaalselt ära kasutada. Julge pealehakkamine on vähemalt pool võitu (kui mitte rohkem).
Oskus üksi tegutseda
Ülikoolis õppides on kindlasti selle lahutamatuks osaks ka uued inimesed ja tutvused. Kohtuda võib nii suurepäraselt sümpaatsete kui ka mitte nii sümpaatsete inimestega ja mõlemal juhul võib sellest palju õppida. Oma kursusel on tore leida inimesi, keda huvitab sama või sarnane eriala, kuid kui mõttekaaslasi kohe lademetes välja ei ilmu, pole ka sellest midagi. Nad kujunevad välja ajaga. Uus tutvus aga, mida hetkega märgata ei oska, tekib võib-olla hoopis iseendaga. Kuigi inimesi on ümber palju, on vaja võtta(!) aega ka enda jaoks. Esiteks, et lihtsalt teha vajalikke toimetusi ning õppida, kuid ka et kogu tralli sees maha rahuneda ning järele mõelda, mis valikuid teha. Ole iseenda parim sõber!
Ükski otsus pole igavene
Kohati muutub õppetöö kindlasti pingeliseks. Mõni aine on võimatult keeruline, mõni teine talumatult igav, õppejõud räägib auditooriumi ees nii vaikselt, et ainult esimene rida kuuleb, ning hoolimata kuudepikkusest pingutusest pole ÕIS ikka veel karvavõrdki loogilisem. Sellises olukorras võib tekkida paanikakontor – kas eriala on ikka õige, mida oma eluga teha ja kuidas ning kas üldse oma õpingutega kuhugi jõuda. Need küsimused on igati vajalikud kui ka loogilised pähe tulema. Tehtud valikuid ei tasu kahetseda, nendest saab ainult õppida ning langetatud otsuseid saab alati muuta, langetades uusi. Tudengiaeg ongi selleks, et kogeda nii esimesi läbikukkumisi kui ka õnnestumisi. Tasub endale aega võtta ning seda nautida.
Carmen Oroperv