Sel aastal toimub OLE ROHKEM. Auhinnagala juba viiendat korda, mille raames antakse välja ka Aasta tudengi auhind. Selles loos räägivad auhinna nominendid lähemalt enda tegemistest.
Aasta tudengi auhind antakse aktiivsele tudengile, kes on andnud märkimisväärse panuse ühiskonna arengusse, tehes vabatahtlikku tööd ja vedades eest meeskonda või organisatsiooni. Sel aastal on Aasta tudengi auhinna nominentideks Alo Aasmäe, Karl Lembit Laane, Anette-Johanna Park, Martti Saarme ja Norman Vester. Uurisime nominentidelt, mida nad nominatsioonist kuuldes tundsid ja millega nad lisaks ülikoolis õppimisele tegelevad.
Aasta tudengi auhinna nominendid avalikustati mai alguses. Kõik nominendid sõnavad justkui ühest suust, et nominatsioon üllatas neid ning tõi kaasa tänutunde.
Martti Saarme
Martti: Olin pehmelt öeldes positiivselt šokeeritud! Kuna ma ise väga palju Facebookis aega ei veeda, siis sain selle teada oma sõbralt ja ka siis ma ei uskunud seda. Kui sain kinnituse, et olen selle nominatsiooni saanud, tabas mind tohutu rõõm ja põnevus. Minu kaasasutatud tudengiorganisatsioon oli selleks ajaks saanud juba kaks nominatsiooni ning juba siis olin „over the moon“, kuid Aasta tudengi nominatsiooni ei osanud ma isegi ette kujutada. Olles ise pärit väikesest maakohast ja üldiselt pigem tagasihoidlik tegutseja, on mul suur heameel ja au, et olen kellelegi oma tegevustega silma paistnud.
Karl Lembit: Kindlasti tuli see mulle üllatusena. Kuigi üliõpilasesindus tegutseb igapäevaselt üliõpilaste õiguste, huvide ja vajaduste kaitsel ülikoolis, ei tõmba me sellega tavaliselt endale eriti tähelepanu. Hea on näha, et see on muutumas ja see teeb mulle au, et mind sellega seostatakse.
Anette-Johanna: Ma tundsin üllatust. Vahva, et kaastudengid on minule mõelnud antud auhinnast kuuldes.
Alo: Teatud üllatusmoment oli tõesti. Tegutsedes igapäevaselt mitmes erinevas tudengiorganisatsioonis, puutun kokku meeletult aktiivsete ja särasilmsete tudengitega, kellest kõik väärivad tunduvalt rohkem tunnustust nende ennastsalgava ja vabatahtliku panuse eest ühiskonna parendamisse. Sellegipoolest tundsin suurt tänutunnet, et keegi oli piisavalt positiivselt minu tegevuste poolt mõjutatud, et nomineerida mind sellele auhinnale.
Mis on see, millega tänavused nominendid kaastudengitele silma on jäänud? Andsime igaühele võimaluse tutvustada oma tegemisi ja rääkida, mis viimasel õppeaastal tehtust nende endi jaoks olulisim on. Etteruttavalt võib öelda, et iga nominendi energiat ja ettevõtlikkust jagub rohkem kui ühte organisatsiooni, projekti või ettevõtmisesse.
Alo Aasmäe
Alo: Olen sageli naljatades öelnud, et kui ma parajasti ülikoolis ei õpi, siis ma tõenäoliselt õpetan! Hetkel töötan Tartu Ülikoolis teadusliku programmeerijana ja õppeassistendina. Vabatahtliku tegutsemise poolelt olen MITS-is president, TÜÜE-s üliõpilasesindaja ning DD Akadeemia programmi läbiviija ja sealse tulevase Tartu programmi hooajatiimi juht.
Viimase õppeaasta üks põnevamaid hetki oli kindlasti koos MITS-i juhtkonnaga mittetulundusühingu asutamine. Olen selle üle eriti uhke, sest see andis võimaluse mõtestada organisatsioon ümber selliseks, mis suudaks pakkuda enda tudengkonnale parimaid arenguvõimalusi ka pikemas perspektiivis kui lihtsalt ürituste korraldamine.
Martti: Mulle meeldib end harida ja proovida uusi asju, nii õppetöös kui väljaspool seda. Lisaks sellele meeldib mulle seda teha teistega koos. Olen aidanud vabatahtlikuna korraldada erinevaid üritusi ning ülikooli ajal on pakkunud selleks väga palju võimalusi TÜ majandusteaduskond. Olen olnud ka tuutor, löönud kaasa Turundusklubis ning sellel kevadel ka majandusteaduskonna kampaania üks loojatest. Oma igapäevatöös TÜ Startup Labis puutun samuti kokku tudengitega, kellel aitame luua iduettevõtteid. Üks suurimaid saavutusi on kindlasti Tartu Ülikooli Investeerimisklubi kaasloomine. Algsest ideest luua umbes 20-liikmeline väikene klubi kasvas välja tudengiorganisatsioon, millel on üle 250 liikme. Siinkohal tahan tänada kõiki, kes on seda kõike koos minuga teinud ja teevad ka edasi!
Karl Lembit Laane
Karl Lembit: Kui ma kandideerisin Tartu Ülikooli üliõpilaskonna esimeheks, olin otsustanud, et kui osutun valituks, pühendun ma sellele täie hingega. Sestap võtsin ajateenistusest tulles ametiajaks akadeemilise puhkuse, et oleks päriselt võimalik üliõpilaste esindamisele keskenduda. Ehk küsimus pole mitte niivõrd, mida ma lisaks õppimisele veel teen, vaid pigem, kas ma peale töö üliõpilaskonna esimehena ka õpin. Vastus sellele on jaatav: 21 EAP-d sügissemestril, 12 sellel – ning seegi on võimalik suuresti tänu sellele, et TÜÜE suutis kaks aastat tagasi veenda ülikooli võimaldama õppimist ka akadeemilise puhkuse ajal. Lisaks üliõpilaskonna esimehe positsioonile olen üliõpilaste esindaja ka filosoofia ja semiootika instituudi nõukogus, ülikooli senatis ning Eesti Üliõpilaskondade Liidu üldkoosolekul. Otsesemal või kaudsemal moel olen ma seotud mitme TÜÜE töövõiduga, aga uhkeim olen neist selle üle, et tänu meie algatusele on alates järgmisest õppeaastast õppetasu maksmisest vabastatud kõik töövõimepuudusega üliõpilased, kes on alustanud täiskoormusega õpinguid eestikeelse õppekava järgi. See au ei kuulu aga muidugi mitte ainult mulle, vaid olulist rolli mängisid siin ka üliõpilaskonna aseesimees Helo Liis Soodla, TÜÜE poliitikanõunik Õnnely Roos, õigusnõunik Riin Tamm ning üliõpilassenaatorid Trine Tamm, Rait Bessonov, Mari-Ann Lind ja Kerdo Kristjan Tamm ning peremeditsiini ja rahvatervishoiu instituudi üliõpilasesindaja Lembe Kullamaa, kes meie tähelepanu töövõimepuudusega tudengite muredele juhtis.
Anette-Johanna: Lisaks ülikoolis õppimisele olen psühholoogia bakalaureusetudengite esindaja, Erasmus Student Network Tartu president ning töötan teatris Vanemuine muusikaliteatri näitlejana ning Tartu Nõustamis- ja Kriisiabikeskuses psühholoog-vastuvõtjana. Olen ka väga uhke kutsu-emme ja üritan vabad võimalused veeta issi ja vanaemaga. Ma olen suutnud koostöös enda ESN Tartu meeskonnaga seista välistudengite õiguste eest ning pakkuda neile õppimis- ja ajaveetmisvõimalusi keerulises olukorras.
Nagu näha, on nominentide töökus ja pühendumus muljetavaldav. Milleks aga võtta endale õppimise kõrvale lisakohustusi, kui ülikooliaja saaks mööda saata ka ilma nendeta. Ehk miks tasub olla tudengina enamat kui lihtsalt tudeng?
Anette-Johanna: Siinkohal saan anda isikliku hinnangu. Ainult õppimine on piimasupp. See on hea ja söödav. Organisatsioonides olles ning millegi eest seistes võtab tudengipõlv uue tähenduse ja on rikkalikuma maitsega serveeritud roog, nagu kiluvõileib supi kõrval.
Alo: Tunnen ülimat rõõmu, kui näen, et see positiivne energia, mida panustan endast väljapoole, avaldub kuskil mujal. See ei pruugi alati koheselt märgatav olla. Vahel võib see olla lihtsalt kellegi “Aitäh!” sõnum peale mõnusat tiimitööd. Teinekord hoopis osaleja naeratus korraldatud ürituse lõpus. Igal juhul on kõik pingutused väärt nende väikeste hetkede nägemist ja teadmist, et sain mõne inimese päeva natukenegi paremaks muuta.
Karl Lembit: Poliitikateoreetik Isaiah Berlin kirjutas kord, et üks positiivse vabaduse liikidest on eneseteostus – täielik samastumine mingi konkreetse printsiibi või ideaaliga. Olla üliõpilasesindaja on selles mõttes kindlasti eneseteostus. Ülikooli otsustuskogudes on üliõpilase hääl ja vaatenurk endiselt paljudele võõras ja kummaline ning sellesse suhtutakse pelglikkuse või vahel isegi tõrjuvusega. Sellistel juhtudel ei olegi üliõpilasesindaja roll olla ilmtingimata enam kui ainult tudeng. Vastupidi, esindaja roll on näidata, et tudeng ei ole ainult see, kes õpib, järgides otsuseid, mille on langetanud õppejõud ja ülikooli juhid. Ei, ta näitab, et tudeng on see, kes kujundab iseenda ja oma kaastudengite ülikoolikogemust; kes on valmis tegema häält, kui sellest sõltub üliõpilaste heaolu, ning kes pingutab selleks, et teha ülikooli paremaks. Ta näitab, et tudeng on ülikooli kodanik ja täieõiguslik liige.
Martti: Minu arvates tasub aktiivne olla lisaks õppetööle ka väljaspool, sest Tartus on väga palju ägedaid võimalusi, millest kinni haarata. Käies ringi ja proovides uusi asju, võib täiesti juhuslikult leida midagi, mis sulle tõsiselt meeldib. See avardab silmaringi ja nii on hea võimalus leida uusi kontakte, tutvusi ja häid võimalusi tulevikuks. Ühikatoas sotsiaalmeedia jälgimise ja filmide vaatamise asemel kutsun üles kõiki tudengeid proovima midagi uut, olgu selleks kas vabatahtlik olemine, tudengite esindamine või aitamine, tudengiklubiga liitumine, mõnel ägedal üritusel osalemine või siis näiteks tudengiklubi loomine. Tuult tiibadesse!
Soovime ka omalt poolt OLE ROHKEM. lugude tiimiga kõigile nominentidele tuult tiibadesse ja jätkuvat teotahet põnevate ettevõtmiste algatamiseks ja elluviimiseks!
OLE ROHKEM. Auhindade laureaadid kuulutatakse välja 11. juunil toimuval auhinnagalal.