Organisatsioonide majandamine, olgu nendeks erialased, ülelinnalised või ka rahvusvahelised organisatsioonid, nõuab alati suurt kaalutlemist ja oskuslikku varieerimist: mille jaoks, kust võtta, kuhu tõsta, kuhu rohkem, kuhu vähem. Kui organsatsiooni ebaühtlase majandamise põhjuseks on tihti valdkonnaga tegeleja puudulik kogemus või erialane taust, siis probleemi tuum saab alguse eelkõige siirast soovist teha rohkem organisatsiooni arendamiseks ja selle esile tõstmiseks kui olemasolevad vahendid seda lubavad. Rahalisi muresid esineb paljudel tudengiorganisatsioonidel ning leiame, et see ei tohiks olla tabuteema. Seega toome teieni loo AIESEC in Tartu organisatsioonisisestest majandamisraskustest.
Organisatsiooni tegevus ja majandamine
Ilmselt on paljud lugejad teadlikud või vähemalt osaliselt kuulnud rahvusvahelise noorteorganisatsiooni AIESEC tegemistest. Organisatsiooni Tartu osakonna asepresident Laura Oro toob välja, et laiemalt on organisatsiooni eesmärk koolitada juhte. „Koolitamine käib erinevate organisatsioonisiseste tegevuste kaudu nagu kommunikatsioon sponsorite ja partneritega, tudengite välisvahetuste organiseerimine, sündmuste korraldamine ja üleüldine majandamine,“ sõnas Oro. Kuna tegemist on rahvusvahelise organisatsiooniga ja juba ainuüksi Eestis asub mitu kontorit, siis üksuste rohkuse tõttu on ka majandamist palju. Igal üksusel on vastavalt asukohale ja võimalustele omad püsivad rahastajad. „AIESEC in Tartu on saanud iga aasta Tartu linnavalitsuselt noorsootöö programmi ja OLE ROHKEM arenguprogrammi toetust. Lisaks saadakse igapäevaste tegemiste kaudu raha ka näiteks välisvahetuste lepingutasust,” ütles Oro.
Oro sõnul seisneb AIESECi suurim erinevus teiste Tartu organisatsioonidega selles, et kord kvartalis peab iga allüksus (Eestis Tartu, Tallinna Ülikool, Tallinna Tehnikaülikool) maksma teatud summa MTÜ AIESEC Eesti tegevjuhatusele. Omakorda makstakse sealt mingi osa organisatsiooni rahvusvahelisele juhatusele. Oro sõnul läheb makstud raha Eesti taseme erinevate kulude nagu kommunikatsioon, infotehnoloogia programmide, organisatsiooni kui brändi Eestis tegutsemise ja muude jooksvate tegevuskulude katteks.
Võlg Eesti juhatusele
Just Eesti juhatusele maksmisega tekkis Tartu osakonnal raskusi. „Aastaid tagasi tekkis Tartu osakonnal Eesti juhatuse ees võlg, mida pole suudetud veel täielikult tagasi maksta,” rääkis AIESEC in Tartu asepresident Oro. „Organisatsioonil on ka vaikiv kokkulepe: kui mingi piirkond ei suuda kõiki kulusid täielikult katta, siis prioriteediks on alati enne maksta ära kõik välised tehingud,” ütles Oro. Siiski fakt, et majanduslikud raskused puutuvad vaid organisatsiooni sisemajandamisse, võimaldab võlast hoolimata edasi tegutseda. „Inimesed on nendes küsimustes kokkuhoidvad ja mõistevad, seega jäädakse pigem organisatsioonisiseste maksetega defitsiiti, sest kellelegi kolmandale võlgu jääda oleks ka mainele kahjulik,” sõnas Oro.
Kui aga hüpoteetiliselt peakski tekkima olukord, kus ei suudeta võlga tasuda ja seega jätkusuutlikult teha vajalikke organisatsioonisiseseid makseid, näeb Oro võimaliku variandina sulgeda kõik AIESECi Eesti allüksused. Seega jääks alles ainult Eesti taseme tegevjuhatus. Oro sõnul on see aga hetkel täielikult välistatud, sest osakonna roll kaalub üle organisatsioonisiseselt tekkinud majandusliku lahkheli.
Mõju ja lahendused
AIESEC in Tartu asepresident Laura Oro sõnul mõjutab maksmata jäänud summa enamasti Tartu osakonna täisliikme õigusi. „Me ei ole võla tõttu organisatsiooni täisliige ja see tähendab seda, et kõik meie liikmed ei oma erinevatel protsessidel hääleõigust. Hääleõigus on ainult AIESEC in Tartu presidendil,“ sõnas Oro.
Võla katteks ja edasiseks paremaks majanduslikuks toimetulemiseks nähakse võimaliku lahendusena välisvahetuste suuremat osalust, mis tähendaks lepingutasust saadud maksete suuremat osakaalu. Toetamaks oma tegevust loodetakse leida alternatiivseid rahastajaid ja fonde nii Eestist kui ka mujalt Euroopa Liidust. Viimane on loomulikult oluline ka teistel tudengiorganisatsioonidel silmas pidada.
Oro sõnul ongi organisatsiooni tõhusaks majandamiseks oluline olla teadlik, millised on teatud organisatsiooni potentsiaalsed rahastajad ja fondid. Alati ei ole võimalik püsirahastajatelt saadud summaga majandada, seega on väga tähtis oskus leida alternatiive. „Kindlasti sõltub, millise organisatsiooniga on tegemist, seega tasub uurida erinevaid fonde ja rahastamisvõimalusi Eestist ja mujalt,” ütles Oro. Samuti peab AIESEC in Tartu asepresident oluliseks erialalistel organisatsioonidel kontakteeruda ettevõtetega, mis tegelevad selle erialaga. Väliste sündmuste korral on võimalik tulu teenida ka piletihinnast, samuti on erinevaid võimalusi kaasata organisatsioonide vilistlasi, kellel on rohkem maksta kui tudengil.
Margit Kattai