Psühholoogiatudengina olen kuulnud kõikvõimalikke arvamusi ja valearusaamu oma erialast. Siinkohal lükkan ümber mõned levinuimad müüdid.
1. Me kasutame ainult kümmet protsenti oma ajust.
Ilmselt on see kõige levinum müüt, mida kuuleb iga psühholoogiaga seotud inimene vähemalt korra kuus. Kui 90 protsenti meie ajust seisaks tõesti kasutuna, ei elaks me väga kaua. Ajuuuringutes pole leitud suuri alasid, mis millegagi ei tegeleks või elektrilisele stimulatsioonile ei vastaks. Pole kindel, kust see müüt pärineb, kuid umbes sajand tagasi kirjutas William James, et ta kahtleb, kas enamus inimesi kasutavad üle kümne protsendi oma intellektuaalsest potentsiaalist. Ka see väide on kaheldava väärtusega.
2. Mälu töötab nagu videokaamera.
Inimmälu ei salvesta iga sündmuse igat detaili, vaid pigem talletatakse mällu sündmuse raamistik, mis meenutamisel täidetakse pisiasjadega, mis tunduvad raamistikku sobivat. Kuigi mälestus mõnest emotsionaalsest sündmusest võib olla väga ergas ja detailne (psühholoogias kutsutakse neid flashbulb’i mälestusteks), siis enamasti on meie mälu palju vähem täpne, kui meile meeldiks. Peale selle, et sündmused ei salvestu mällu täielikult, kipuvad need ajapikku tuhmuma ja neid on võimalik ka väliselt mõjutada. Kõige levinum näide on siinkohal pealtnägijate tunnistused. On leitud, et inimesed võivad mälestusse siduda hilisemat infot ja nii väita, et nägid kindlasti sündmuskohal rohelist väikebussi, kui näiteks uudistereporter on seda maininud.
3. Vastandid tõmbuvad.
Romantiline ettekujutus, et kaks vastandlikku inimest tasakaalustavad teineteise ‘’kiikse’’, ei pea kahjuks paika. Tegelikult kipuvad inimesed valima endale nii iseloomult, väärtustelt, uskumustelt, välimuselt kui ka sotsiaalmajanduslikult seisuselt sarnaseid partnereid. Uuringud on näidanud, et iseloomude sarnasus on eriti tähtis suhte pikaealisuse kindlustamiseks.
4. Vasaku ja parema poolkera inimesed.
Vasaku ajupoolega mõtlevad inimesed on tugevad reaalainetes ja loogikas. Paremat poolkera eelistavad inimesed on loovad. Kuigi on tõsi, et mõned ajufunktsioonid on lateraliseeritud (näiteks tegeleb parem poolkera ruumilise infoga ja vasak poolkera keelega), siis lõppude lõpuks töötavad mõlemad poolkerad koos. Näiteks on leitud, et matemaatikas edukas olemiseks on vaja mõlema poolkera koostööd.
5. Valedetektor on eksimatu.
Polügraafi töö põhineb füsioloogilistel näitajatel, nagu vererõhk, südame löögisagedus, hingamissagedus ja naha elektrijuhtivus. Eeldatakse, et valetamisel need näitajad tõusevad. Tegelikult varieeruvad näitajad ja nende tundlikkus inimeseti väga palju. Näiteks võidakse inimest, kes lihtsalt higistabki rohkem, pidada valelikuks, kuigi ta räägib tõtt. Nimetatud näitajad võivad tõusta mitmel puhul , näiteks kui inimene on närviline või hoopis šokis, et teda süüdistatakse milleski. Et asi korrektsem oleks, tuleks valedetektor nimetada ümber erutusdetektoriks, sest just erutus on see, mida polügraaf tegelikult mõõdab.
6. Skisofreeniapatsientidel on mitu isiksust.
Kui räägitakse skisofreeniast, mõeldakse sageli hoopis dissotsiatiivset isiksushäiret või isiksuse mitmesust, mille leiab rahvusvahelisest haiguste klassifikatsioonist (RHK-10) koodi F44.81 alt. Skisofreensetele häiretele on iseloomulikud mõtlemise ja tajumise sügavad häired, kuid isiksuse mitmesuse oluline tunnus on kahe või enama selgelt väljendunud isiksuse ilmne olemasolu ühes indiviidis, kusjuures korraga esineb vaid üks neist. Iga isiksus on täielik, omades individuaalset mälu, käitumist ja eelistusi. Seejuures pole isiksused üksteise olemasolust tavaliselt teadlikud. See müüt pärineb ilmselt sellest, et sõna schizophrenia tähendab lõhenenud meelt (split mind).
7. Psühholoogia on new age´i jama.
Tegelikult on psühholoogia teadus. Nii eksperimentaal- kui ka kliinilises psühholoogias on tänapäeval kasutusel tõenduspõhised meetodid ning teadustöö ja eksperimendid ei jää kuidagi alla keemikute omadele. Iga psühholoog on oma õpingute jooksul läbi viinud mõne uurimuse, et testida mõnd hüpoteesi, sealjuures jälgides, et andmed oleksid puhtad ja tulemused usaldusväärsed. On ilmselge, et kognitiivsete protsesside uurimiseks peab suutma näiteks elektroentsefalograafia (EEG) elektroodidega ringi käia ja vaimsete häirete uurimiseks peab statistikaprogrammide kasutamine käpas olema. Müüt, et psühholoogiat lähevad õppima need, kes ‘’mõistlikule’’ erialale sisse ei saanud, tuleneb sellest, et Eestis pole psühholoogi ametinimetuse kasutamine reguleeritud. Nii võib iga väljaõppeta inimene end psühholoogiks nimetada ja oma oskamatusega nii teistele kui ka õppinud psühholoogidele kahju tuua.
Lugemissoovitus: Scott O. Lilienfeld ‘’50 Great Myths of Popular Psychology: Shattering Widespread Misconceptions about Human Behavior’’
Maili Tirel