Kuidas karantiinis iseendaga hakkama saada?

Karantiinis olles on väga normaalne, et inimene on liimist lahti. Paljude jaoks tekitab see segadust, arusaamatust ning ebakindlust. Inimene peaks nagu raudmees olema, kui ta hetkel üldse muret ei tunne. Teisalt, kui praegu pole aega muretseda, võib tegu olla nii-öelda kaitsemehhanismiga. Probleemid võivad hiljem avalduda ning seetõttu peab olema eriti tähelepanelik.

Uuringud näitavad, et isolatsiooniga seonduvad vaimse tervise probleemid võivad esile kerkida alles mitme kuu või isegi aasta pärast. Erilist tähelepanu tuleb eriolukorra ajal pöörata neile, kes on varem sarnaste muredega kimpus olnud, sest nüüd isolatsiooni ajal kipuvad need uuesti tagasi tulema.

Olenemata keerulisest olukorrast, on inimestele siiski jäänud valikuvõimalused. Näiteks saab iga päev otsustada olla enda vastu sõbralik: rakendada positiivsemat suhtumist, teha komplimente, tegeleda arendavate hobidega, kontrollida meediatarbimist, toituda tervislikumalt. Kui aga igapäevaelu on siiski tugevalt häiritud ning tundub, et kontroll kaob käest, tuleks otsida abi spetsialisti käest. Õnneks on praegustes oludes lihtne leida online-nõustamisvõimalusi, näiteks peaasi.ee lehe kaudu. Samuti leiab sealt mitmeid praktilisi eneseabivõtteid juhtudeks, kui on raskusi enda mõtetega toimetulemises või kui ärevus hakkab üle pea kasvama. Artikli lõpus pakun välja ka ühe harjutuse, mis aitab enda isolatsioonikogemust mõtestada. Seda võib teha ühekordselt, aga võib ka proovida mingi perioodi jooksul igat päeva nende lausetega kokku võtta.

Praegustes oludes on muidugi rutiini leidmine üsna keerukas. Mõnes mõttes aitab selge päevakava leida päevale head rütmi ja hoida korda, teisalt tekitab see igavust ja üksluisust. Ilmselt on siin keerukas pakkuda retsepti, mis toimiks kõigile – pigem tasub ennast julgustada leidmaks mõnusat tasakaalu ning toredate tegevuste vahele pikkida tüütumaid kohustusi. Selline vaheldus pakub ajule head stimulatsiooni, aitab vältida arvutimängude või telesarjade lõputu jälgimise ohvriks langemist ning soodustab pauside tegemist. Kui oled vahepeal mõne tüütumat sorti koolitöö valmis teinud ning naased seejärel mõnusa tegevuse juurde, siis saad kiiresti tunda, kuidas aju rõõmustab su targa valiku üle!

Tasakaalu leidmise juures tuleb aga ennast analüüsida. Isolatsiooniperioodi on hea ära kasutada selleks, et enda elurütmi ja vajadusi märgata. See võimaldab tähele panna, kuidas sead endale vajalikke piire ja leevendad oma pingeid või kuidas üldse paned tähele mingi pinge tekkimist. Näiteks kuidas anda lähedastele viisakalt teada, et vajad privaatset aega või kuidas teha kena Skype’i ettepanek lähedasele sõbrale. Vahel soovitatakse mõtted päevikusse üles kirjutada. See tegevus aitab mõttetööd aeglustada ning võimaldab teha tähelepanekuid, mida kiirema elutempo juures ei märkaks.

Kui ehk praegusel eluhetkel liiga palju välist põnevust ei esine, siis soovitan seda ise tekitada: äärmiselt põnev on avastada enda sisemisi tugevusi ja ka nõrkusi. Mõnusalt märgates ja ennast liigselt piitsutamata on võimalik teha toredaid tähelepanekuid ja seeläbi kujuneda küpsemaks inimeseks.

 

HARJUTUS
Leia 10 minutit ning pane kirja oma mõtted, lõpetades laused:

–          Olen isolatsiooni ajal iseenda kohta avastanud, et …

–          Minu parim sõber annaks mulle praegu soovituse, et …

–          Isolatsioonis olen endas arendanud mitmeid häid omadusi, nagu …


Praktilise juhendi, kuidas muretsemise ja ärevusega elada keset ülemaailmset ebakindlust, leiad aga SIIT. Juhend on tõlgitud ka eesti keelde.

Autor: Elina Kivinukk, psühholoog, peaasi.ee vaimse tervise koolituste läbiviija