Kuidas sillutada teid?

Kui seltskond doktorante kuus aastat tagasi ühes väikeses puhkemajas kokku sai, ei osanud keegi arvata, mis teekond neid ees ootab. Taas laiali minnes oli aga raja ots ühiselt üles leitud ja retk nimega Elus teadus võis alata. Jagame oma mõtteid sellest, kuidas kord teekonda alustades rajal püsida.

Kõik saab alguse probleemist

„Heade ideede ja tõelise uuenduse jaoks on vaja suhtlemist, konflikti, argumenti, arutelu,” on öelnud Margaret Heffernan. Ja öelnud väga õigesti. Kindlasti koguneb kõikidel sõpruskondadel või organisatsioonidel kohtumiste käigus kas nüüd miljoneid, aga kindlasti kümneid ideid, mida sooviks ellu viia. Teadagi, kõike ei jõua. MTÜ Elus teadus loomine oli meie hea idee, mida poleks aga ilma murekohtade ja soovide kaardistamiseta õnnestunud teostada.

Küsisime endalt kaks küsimust: millist probleemi ja kuidas soovime lahendada. Jõudsime arusaamiseni, et noorteadlastena puutume igapäevaselt kokku müütidega – inimesed toituvad valesti, kardetakse, et loodus saab otsa jne. Meie missiooniks sai müüte murda ja viisil, mis võimaldab igaühel ise oma katse teha, ise järeldusteni jõuda. Katsed peavad aga saama selgituse lihtsas keeles ja läbi igapäevaelu näidete. Kõik edasised tegevused on neist kahest põhimõttest – praktilisus ja selge keel – välja kasvanud.

Pole probleemi, pole inimest

MTÜ Elus teadus on mitmes mõttes ainulaadne organisatsioon. Näiteks erinevalt erialaorganisatsioonidest koondab ühendus erinevate valdkondade inimesi. Lisaks ka erinevate ülikoolide ja ka erinevas vanuses inimesi. Kui algselt oli tegemist doktorantide ettevõtmisega, mõistsime peagi – müütide murdjaid ei leia ainult doktorantide seast, vaid ka magistratuurist ning isegi esmakursuslaste seast.

Võibki öelda, et seesama murekoht, mille aastaid tagasi kirja panime, on ühtlasi meie liikmeskonn a nabanöör. Samas ei tähenda maailma muutmise soov pikaajalise siduva lepingu sõlmimist – meie organisatsioonis kaasa löömine ei alga liikme avalduse täitmisest ning igaüks saab panustada täpselt nii palju aega, kui ta müütide murdmiseks vajalikuks peab.

Kuigi see tähendab, et liikmete päid on raske kokku lugeda, annab see võimaluse kaasa lüüa nt teadusvõistluse Teaduslahing korraldamises vaid loetud päevadel või erinevatel organisatsioonidel olla osa meeskonnast, panustades pealehakkajatega just seal, kus abi kõige vajalikum. Kõigil tekib ühte moodi võimalus olla klubi liige, osaleda koolitustel, käia matkadel ning kui kool või töö nõuab mõnel hetkel rohkem aega, tulla mõne aja pärast taas maailma parandama, kui süda seda jälle soovib.

Kaunitar, ära uinu

Kui murekohtade kaardistamiseks võib piisata paarist lootusetust maailmaparandajast, paberist ja pliiatsist, siis tegevusplaani kokkupanemisel tasub vaadata neljast seinast kaugemale. Otsisime ka meie head lahendust oma eesmärgi saavutamiseks. Selgus, et saame selle näppata Kanadast, kus teadust ja igapäevaelu ühendavaid õpitubasi on tehtud juba 1993. aastast. Kuna aga meil ei olnud võtta miljonit huvilist projekti käima tõmbamiseks, alustasime endast ja oma teadmistest. Nii said alguse loodust ja maaelu käsitlevad õpitoad.

Mitu aastat toitsimegi oma vaimu õpilaste särasilmadest saadud energiaga ja arendasime õpitubasid. Kui aga uue väljakutse vajadus kannatamatult suureks kasvas, otsustasime uinuva kaunitari staatusest loobuda. Vaatasime taas Kanada parimaid praktikaid ning sündiski põhikooli õpilaste teadusvõistlus Teaduslahing. Seekord otsustasime aga olla vähem tagasihoidlikud. Tänaseks kolmandat korda toimuv Teaduslahing katab kõik Eesti maakonnad, toob eelvoorude nädala jooksul kokku ligi 600 õpilast ja ligi 40 vabatahtlikku. Olime ilmselgelt sattunud väljakutsete kullaaugule.

Kui oled eksinud, vaata tagasi

Loomulikult tähendab suur väljakutse palju uusi probleeme, alustades meeskonna motiveerimisest ja rahastuse leidmisest ning lõpetades pideva ajanappuse jms-ga. Muidugi oleme nende uute murede lahendamiseks uusi ideid testides teelt kõrvale kaldunud, ent leidnud ka palju häid lahendusi. Üks asi, mis aga alati rajale tagasi toob, on aja maha võtmine ja n-ö juurte juurde naasmine. Kui me oleme otsustanud, et teeme Teaduslahingut, et murda müüte, näidata noortele erinevaid valdkondi ja teadlasi, õpilasi inspireerida, siis järelikult tulebki valida lahendused, mis neid eesmärke täidavad.

Hea meel on tõdeda, et oma tegemistesse uskudes ja sihte silmas pidades ei ole vaja välja mõelda midagi enneolematut, millega meeskonda liikmeid meelitada või sponsoreid püüda. Samad väärtused, mis organisatsiooni elus hoiavad, on heaks sillutiseks oma tegevuste selgitamisel ja kaasamõtlejate leidmisel.

Viis soovitust organisatsiooni hoidmiseks:

1. leia probleem, mida lahendada – sellest võib saada sinu organisatsiooni missioon;

2. selgita välja, mis on siiani takistanud probleemi lahendamist – siit leiad mõtteid tegevuste välja arendamiseks;

3. ole paindlik – arvesta, et kõigil liikmetel ei ole sama palju aega ja võimalust panustada;

4. näppa ideid ja tee need paremaks;

5. ära unusta, MIKS sa seda teed.

MTÜ Elus teadus tegeleb 2011. aastast teadusest lihtsas keeles rääkimise ning teaduse ja igapäevaelu ühenduskohtade tutvustamisega. Peamiselt Eesti Maaülikooli ja Tartu Ülikooli tudengitega viiakse koolides üle Eesti läbi praktilisi õpitube ja korraldatakse suurimat teadusvõistlust Teaduslahing. Asjahuvilised saavad end täiendada teaduskommunikatsiooni ainekursusel, mis viiakse läbi koostöös AHHAA keskusega (algab aprillis) ja teaduse fännide kohtumistel ehk Suminaridel.

Kristi Parro

MTÜ Elus teadus