Maaülikool ravis kotka terveks

Keskkonnaminister vabastas merikotka, kellel oli pliimürgistus.

Veebruaris vaatas keskkonnaminister Marko Pomerants Varnja piirivalvekordoni juures linnu üle ning vabastas loodusesse merikotka, kes sattus Eesti Maaülikooli ravile seoses pliimürgistusega.

„Igal aastal toob intensiivne jahiperiood kaasa haigete või surnud merikotkaste leide,“ rääkis loomaarst ja Eesti Maaülikooli doktorant Madis Leivits.

Enamikul juhtudel on nende kotkaste haiguse või surma põhjuseks pliimürgistus, sest nad on tarbinud jahitud ulukiliha, mis on saastunud pliiga.

Leivits rõhutas, et selline lindudele enamasti surmav plii pärineb kuulidest ja haavlitest, mis on kasutusel jahinduses.

„Kuigi plii on lindudele väga surmav juba väga väikses koguses, pole see ka inimesele ja teistele loomadele kaugeltki ohutu,“ ütles Leivits.

Loomaarsti sõnul ohustab pliimoonaga jahitud ulukiliha tarbimine ka inimese tervist, kuna sellel on negatiivne mõju praktiliselt kõigile elundsüsteemidele, sealhulgas vaimsetele võimetele. Leivits paneb jahimeestele südamele, et nad kasutaks keskkonnale ja elusorganismidele ohutumat pliivaba laskemoona.

Üldise kurva hooajalise merikotkaste pliimürgistuse taustal on Leivitsal hea meel, et Eesti Maaülikooli loomakliinikus on õnnestunud veel üks pliimürgistusega merikotkas elule tagasi aidata.

„Linnu päästis Tartumaa jahimeeste kiire käitumine – haige lind toimetati ruttu kliinikusse, kus ta sai agressiivset ravi plii ja mürgistusega kaasnevate komplikatsioonide vastu. Lind on nüüdseks terve ja treenitud ning valmis minema tagasi loodusesse.“

Aastas jõuab Leivitsa kätte üle kümne abivajava merikotka, kellest enamus on paraku juba surnud. Eelmisel aastal jõudis tema hoole alla neli elusat lindu, kellest kaks õnnestus terveks ravida ja loodusesse tagasi lasta, üks lind eutaneeriti, sest tal oli mitu vana lahtist luumurdu, ning üks lind suri kaugele arenenud mürgistuse tõttu. Loomaarst kardab, et kuna merikotkas on inimestest eemal elav pelglik liik, siis võib tegemist olla jäämäe tipuga.

Tõenäosus merikotkast leida on madal – läbiviidud katsetes on surnud lindude looduskeskkonnast leidmise tõenäosus olnud alla ühe protsendi.

Leivits avaldas lootust, et kuna vabastatud patsiendi näol oli tegemist täiskasvanud emalinnuga, peaks ta peatselt hakkama tegelema pesaehitamise ja järelkasvu saamisega.

Sandra Saar