Hea viis, kuidas säästa loodust, arendada sotsiaalseid oskusi ning hoida piiratud raharessurssi, on asju ja hüvesid jagada. Olgu selleks siis elamispind, transport või ideed, kuidas midagi paremaks teha.
Kui põlvkond-kaks tagasi tähendas reisimine enamasti maale vanaema juurde sõitmist (vedamise korral sai ehk rongiga ka Peterburis käidud), siis 21. sajandil ei takista lääneriikide kodanike reisimist ilmselt miski muu kui ressursside puudus. Olgu selleks siis raha, aeg, motivatsioon või miski muu. Need, kel keskkonnasäästlikkus hinges, võivad lisada ka mure reisimisega seonduva suurema jalajälje jätmise pärast. Et maailm ja selle kultuuriline mitmekesisus nägemata ei jääks, leidub rohkelt võimalusi, kuidas reise igas mõttes säästlikumalt ette võtta.
Kutsu reisiline diivanile
Couchsurfinguga saab võõrsil olles nii peatumiskoha kui ka tõenäoliselt hea seltskonna, mis kasvatab tudengi sotsiaalset võrgustikku ning teadmisi erinevatest kultuuridest ja inimestest. Diivanisurfamine käib vastava netikeskkonna kaudu, kust on võimalik ööbimiskohta otsida ning võimaluse korral ise teistele ränduritele magamisaset või seltskonda pakkuda. Kogu süsteem põhineb heatahtlikkusel ning omast kogemusest rääkides – käisin surfamas Sardiinias – huvitavamaid inimesi ja kogemusi on raske leida. Tihti on öömajapakkujad valmis ka kohalikke vaatamisväärsuseid ja üldist eluolu tutvustama, olles nii väärt giidi (kes sageli näitab märksa põnevamaidki kohti kui tüüpilised turistilõksud) kui tulevikus sõbra eest.
Tihti on öömajapakkujad valmis ka kohalikke vaatamisväärsuseid ja üldist eluolu tutvustama, olles nii väärt giidi (kes sageli näitab märksa põnevamaidki kohti kui tüüpilised turistilõksud) kui tulevikus sõbra eest.
Peaaegu samal põhimõttel toimib ka Airbnb, kust on võimalik leida ööbimiskohta rohkem kui 190 riigis, kuid seal peab arvestama ka väikese rahalise väljaminekuga, sest ööbimise eest küsivad öömajapakkujad ka tasu. Enamasti on siiski tegemist soodsama tehinguga kui hotellis ööbimine.
Jaga sihtkohta ja kütusekulu
Majutusprobleemile eelneb aga transpordiküsimus. Ehkki lennureise pole veel võimalik keskkonnasäästlikult ette võtta, on pikemate autoreiside puhul võimalik oma jalajälje suurendamisest hoiduda.
Selleks kasuta Carpoolingut ehk rakendust, mis mõeldud ühendama autojuhte, kel pikem distants ees, ja neid, kes juhtumisi samasse sihtkohta minna soovivad. Tulemuseks on keskkonnasõbralikkus, kasutajamugavus ja väiksem rahakulu.
Ka lühemate vahemaade puhul on võimalik reisida ressurssi kokkuhoidvalt. Näiteks Eesti-siseste reiside korral on võimalik kasutada Facebooki gruppide abi ja liikuda kõige populaarsemal Tartu-Tallinn või vice versa marsruudil nõnda, et muidu praktiliselt tühi auto, mis nii ehk naa sõidaks, saab täidetud seltskonnaga ja nii on kütusekulu inimese kohta väiksem. Liikuda on võimalik teistelgi liinidel, nagu näiteks Tartu-Pärnu, Tallinn-Narva jne. Suveperioodil, mil erinevaid festivale ja üritusi kalender täis, on selline võimalus eriti soodne ja hea neile, kel transpordi puudumise tõttu kultuur kogemata jääks.
Anna vanale uus elu
Taaskasutuskeskuseid on peaaegu kõikides suuremates linnades ning vajaduse korral pakuvad nad ka transporti – mine uuri kindlasti ka ise!
Veel üks võimalus kasutada kogukondliku jagamise hüvesid on taaskasutus, mis toimib mitmesuunaliselt. Kõigepealt, kui on tarvis oma vanadest asjadest lahti saada, siis enne prügikasti lennutamist kaalu võimalust annetada need taaskasutuskeskusesse. Maailmas visatakse palju kasutuskõlblikke asju lihtsalt minema, andes hoogu uuele tootmisele ja süvenevale keskkonnaraiskamisele. Viies esemed taaskasutusse, saavad asjad uue elu ning kellegi vajadus osta uus vajaminev ese saab lahenduse. Lisaks keskkonnasäästlikkusele on selline variant ka tengelpunga suhtes sõbralik, sest harilikult on taaskasutuskeskuses müüdavad asjad taskukohase hinnaga. Keskuseid on peaaegu kõikides suuremates linnades ning vajaduse korral pakuvad nad ka transporti. Samuti on Facebookis olemas vastavaid gruppe, mille eesmärk on vahendada neid, kellel midagi üle ja neid, kellel midagi puudu. Näiteks Taaskasutus Tartus on grupp, kus leiab endale vajalikku tehnikat, mööblit, kirjandust ning riideid.
Jagada on võimalik ka oma mõtteid ja energiat, näiteks Wwoofi vahendusel saab minna erinevate riikide mahetaludesse vabatahtlikuks. Vastu saab majutuse, toitlustuse ning mis kõige olulisem – hea kogemuse ja teadmised mahepõllundusest ja ökoloogiliselt eluviisist, sealhulgas võimaluse diskuteerida ökoloogilise elu üle teoorias, rakendada praktikas ning olla otseselt südame ja kätega maheelu juures. Talude vabatahtlikud ehk wwoofijad saavad teha kõike, mida tüüpiline linnalapsest tudeng üldiselt teha ei saa: külvata, istutada, kompostida, rohida, lõigata puid või lüpsta ja sööta loomi. Ülesanded sõltuvad kokkuleppest taluperega ja nendes tuleks kindlasti enne tööle asumist läbi rääkida.
Kokkuvõtvalt võib öelda, et võimalusi, kuidas ühendada kaks omavahel näiliselt mittekattuvat eesmärki – näha ja kogeda maailma ning olla keskkonnasõbralik – leidub küllaga. Seega jääb üle vaid julget pealehakkamist soovida!
Autor: Kristel-Maria Kadajane