Mis siis, kui ma ütleksin sulle, et üsna lihtne on panna su alaselga kannatama umbes 400 kilogrammi suurust raskust; on vaid sentimeetrite küsimus ja ühtäkki võib su pea senise 5 kilogrammi asemel hoopis 20 kilogrammi kaaluda; sinu jaoks perfektne kehahoiak ei ole samasugune nagu su sõbral.
Liikumine massidesse
Tänasel päeval võib üsna julgelt väita, et sportlikkus on moes. Seda on näha nii sotsiaalmeedias levivate ürituste ja piltide, edukalt paljunevate spordiklubide kui ka praeguste moetrendide näol. Aina rohkem propageeritakse koossportimist ja korraldatakse mitmeid rahvaspordiüritusi. SEB sügisjooksud on saamas Tallinna uueks laulupeoks ja rühmatreeningud on saavutanud suure populaarsuse. Ärme unusta ka elementaarseid Nike’i tosse ja Instagrami fitnessblogisid. Tahad osta sportlikke riideid? Kadunud on vältimatu vajadus minna selle jaoks spordipoodi. Igast teisest kiirmoodi pakkuvast poest on võimalik saada samu asju.
Üldiselt on see kõik minu kui füsioteraapia tudengi vaatenurgast ülimalt tervitatav: inimesed on aktiivsed ja hoolivad oma tervisest. Ometigi on paljudel liigeseid puudutavaid kaebusi, millel võib olla mitmeid põhjuseid tulenevalt valedest spordivõtetest või hoopiski ülekoormusest, mida antakse märkamatult oma liigestele ja lihastele spordivälisel ajal, näiteks raamatukogus istudes. Tegelikult on paljusid tugiliikumisaparaadiga seotud probleeme teadliku eluviisi korral võimalik edukalt vältida või siis vähemalt riske tunduvalt vähendada.
Jälgi ennast
Korrektne kehahoiak on üks terve keha alustaladest, sest biomehaanilistel jõududel on siin väga suur roll. Tegelikult oli juba mu eelmises lauses üks kolossaalne viga: täiesti korrektset kehahoiakut ei ole olemas. Kõige kasulikum on hoopis asendi võimalikult sage vahetamine, inimene peab olema dünaamiline. See muidugi ei tähenda, et kõik konstantselt igatpidi nihverdama peaksid hakkama, kuid mõneti ehk seletab, miks lastel on raske 45 minutit järjest koolipingis püsida. Inimesed ei ole identsed ja osadele sobivad mõned liikumismustrid paremini kui teistele. Peaasi, et ükski sundasend inimest liialt koormama ei hakka. Tahan sellega visata õhku mõtte, et pööraksite oma igapäeva liikumisharjumustele rohkem tähelepanu. Selle jaoks on üsna lihtsaid võimalusi, näiteks koti kandmine vahelduseks vastaspoolel, vältida kogu aeg samas asendis istumist, mitte kanda seistes kogu raskust ainult ühele poolele ja nii edasi.
Istumine on uus suitsetamine
Artikli alguses väitsin, et pole mingi probleem panna keha suurte jõudude alla. Viimasel ajal levinud termin nutikael on üks hea näide. Lühidalt selgitatuna ei ole pehmetele kudedele kasulik olla pikalt ja sageli samasuguses asendis, mis tekitab järjepidevat koormust. Täiskasvanud inimese pea kaalub keskmiselt umbes 4–5 kilogrammi. Pea asendi hoidmine ja muutmine on jäetud kaelalihaste ülesandeks. Ette ja pisut alla kallutatuna (tüüpiline õppimisasend) muutub pea biomehaaniliste jõudude mõjumise tulemusena äkitselt 4 korda raskemaks ja nüüd ripub lülisambaga seotud kaelalihaste küljes hoopis 20kilogrammine pea. Säärane ülekoormus põhjustab kaelalihaste pingeid, mis kanduvad ka sügavamatele lülisamba kaelasegmentidele, kust seljaajuga seotult väljub pinge lihaste vahele ja pitsub seal kaela närvisegmente. See avaldab juba palju tuntavamat mõju ka õlavöötmele ja kätele, põhjustades näiteks tundlikkushäireid (surinaid) sõrmedes. Lihtne näide sellest, kuidas üks esialgu ohutu olukord võib viia tõsise probleemini, mis hakkab häirima igapäevaelu.
Sarnast olukorda saab vaadelda ka lülisamba alumiste segmentide ehk nimmepiirkonnas. Olgu mainitud, et istumine iseeneses on seljale juba koormav tegevus, sest ollakse ju pidevalt samas muutumatus asendis. Kui nüüd istudes ka kirjutama hakata (lisandub keskendumine ning käte ja õlavöötme piirkonna sundasend), sunnime oma alaselga taluma umbes 2000 njuutoni suurust jõudu (ca 200 kg). Mõelda vaid, et niivõrd lihtne, lausa süütu tegevus võib panna selja sellise koormuse alla.
Kogu maagia seisnebki mitmekesisuses
Teatavasti aitab füüsiline aktiivsus ennetada südame- ja veresoonkonnahaigusi, mis on Eestis peamine suremuse põhjus. On oluline, et inimesed püsiksid aktiivsed ja seeläbi hoiaksid oma keha tervena, ent igasugune liikumine on väga hea senikaua, kuni on paigas koormused ja kordusarvud. Mõõduka koormusega püsib luu-lihassüsteem terve ja ergutust saab ka närvisüsteem. Seega innustan kõiki liikuma ja olema aktiivne. Näidakem, et jahe ilm ei murra ja oma tervise eest hoolitsemine ei ole üldse raske!
Jan-Morten Mõistus