Nemad teevad kõik, et Eesti arstkond oleks ühtehoidev ning tegutseks ühiselt parema Eesti tervishoiu nimel. Nad tahavad töötada tervishoiusüsteemis, mis arvestab nii patsientide kui ka töötajate vajadustega. Nemad tegutsevad selle nimel, et tulevased Eesti arstid oleksid professionaalselt veelgi kõrgemal tasemel. Nad on EAÜS ehk Eesti Arstiteadusüliõpilaste Selts. Küsimustele vastas EAÜSi pressiesindaja Priit Tohver.
Millega EAÜS tegeleb ning mida endast kujutab?
EAÜS on peamiselt arstitudengitest koosnev vabaühendus, mis tegutseb Eesti tervishoiu arendamise nimel. Üldisemas pildis on meie tegevused üles ehitatud soovile, et Eestis elaksid maailma kõige tervemad ja õnnelikumad inimesed. Esiteks püüame arendada tudengeid, et neist saaksid arstid, kes lisaks ravimisele oskaksid ka suhelda, meeskonnas töötada ja meditsiinisüsteemi edendada. Teiseks tegeleme tervisliku eluviisi soodustamise ja inimeste harimisega: mõõdame igal aastal tuhandete inimeste veresuhkrut, anname arvukalt seksuaalhariduslikke loenguid ja kummutame vaktsineerimismüüte. Lisaks eelnevale tegeleme ka tervist puudutavate valdkondade seadusandlusega. Nii on näiteks EAÜSil oma seadus, tänu millele võivad arstitudengid alates neljandast kursusest haiglas abiarstidena töötada. Samuti püüame arendada riigi alkoholipoliitikat ning oleme aktiivselt osalenud kooseluseadust puudutavates aruteludes, kuivõrd diskrimineerimise vähendamine on otseselt seotud meie sooviga näha eestlasi tervete ja õnnelikena.
Kuidas näeb välja seltsisisene tööjaotus?
Seltsis on kaheksa töögruppi, kaks ametnikku (veebihaldur ja pressiesindaja) ning juhatus. Juhatuses on president, kaks asepresidenti (sise- ja välisasjade), laekur ja peasekretär. Igal töögrupil on juht ning koos juhatuse ning ametnikega moodustavad nad juhtkonna. Nii töögrupijuhid kui ka juhatus valitakse EAÜSi üldkoosolekul üheks aastaks.
Töögruppideks on rahvatervis, seksuaalharidus, Curare (arstiteaduskonna ajakiri), sport, jätkusuutlikkus, teadus, haridus ja välisvahetus. Lisaks on alkoholiprobleemiga tegelev algatus ning vaktsineerimisgrupp, mis on samuti võtmas töögrupimõõtmeid.
Seltsi liikmetel on väga suur liikumisvabadus, fikseeritud meeskondi meil ei ole, mistõttu saab iga liige osaleda just täpselt nii mitme grupi töös, kui ise jõuab. Lisaks on võimalik abistada juhatust või korraldada seltsiüleseid ettevõtmisi. Üldiselt on igas grupis väljakujunenud tuumik, kellele sobib üheskoos töötada ning väikeste muudatustega kujundavad nad töögrupi tegevust mitmed aastad.
Fikseeritud meeskondi meil ei ole, mistõttu saab iga liige osaleda just täpselt nii mitme grupi töös, kui ise jõuab
Milline on EAÜSi loenguväline tegevus?
Kord aastas toimub kõikidele seltsi liikmetele kahepäevane üldkoolitus, mille eesmärk on lisaks teadmiste ja inspiratsiooni jagamisele ka uute ja vanade liikmete vahel tutvuste loomine. Väiksemad koolitused, mille temaatika ulatub aja juhtimisest esmaabini, leiavad aset aasta ringi. Meil toimub vähemalt korra aastas ka mõni suurem konverents, mis pole ainult EAÜSi liikmetele, vaid mõeldud ka seltsi- ja meditsiinivälistele inimestele. Heaks näiteks on eelmisel aastal toimunud IT ja tervishoiu teemaline konverents, mis tõi kokku vastavate teaduskondade inimesed, lootuses leida kahe sektori vahel uusi koostöövõimalusi.
Igal aastal korraldame ka Eesti arstiteadusüliõpilaste päevi, mille raames toimuvad erinevad loengud, mis pakuvad tudengitele erialaseid teadmisi ja põnevat mõtteainet. Möödunud aasta konverentsil oli näiteks töötuba katastroofimeditsiini kohta, kus esinesid Afganistanis töötanud veresoontekirurg doktor Tiit Meren ja Liibüas metanoolimürgistuse vastu võidelnud doktor Raido Paasma. Hariduse ja teaduse töögrupid teevad väga tänuväärset tööd ning korraldavad erinevatesse haiglatesse päevaseid väljasõite, mis annavad tudengitele palju huvitavaid kogemusi.
Milline on vilistlaste panus EAÜSi töösse?
Selts on viimastel aastatel alustanud vilistlaskogu ülesehitamisega, mille liikmed on arstiteaduskonna lõpetanud vilistlased, kes on soovinud seltsis kaasalöömist jätkata. Vilistlased panustavad EAÜSi tegevustesse eelkõige oma kogemuste ja teadmistega. Osa neist näeme sageli üldkoosolekutel sõna võtmas ning vahel ka tegevuste juures abistamas. Näiteks seltsi eelmine president aitas sel aastal üldkoolituse programmi koostada.
Kui tugev on rahvusvaheline suhtlus teiste arstitudengite organisatsioonidega?
Selts kuulub katusorganisatsiooni International Federation of Medical Students’ Associations, millel on liikmeid 116 riigist. Seega on IFMSA maailma üks suurimaid tudengiorganisatsioone ühendav liit. Kaks korda aastas toimuvad IFMSA peaassambleed, kuhu püüame lähetada ka oma delegatsiooni. Lisaks osaleme igal aastal Põhja-Euroopa seksuaalhariduse konverentsil, mille tänavu korraldame ise. Rahvusvaheline suhtlus käib ka kliinilise ja teadusliku välisvahetuse kaudu, tänu millele saavad arstitudengid end välismaal täiendamas käia ning välistudengid Eestisse tulla.
Sel aastal korraldame Põhja-Euroopa seksuaalhariduse konverentsi
Kas EAÜS allub kuidagi teaduskonna dekanaadile või on pigem eraldiseisev üksus? Kui palju kuulab teaduskond EAÜSi mõtteid-ettepanekuid?
EAÜS ja dekanaat on pigem koostööpartnerid kui alluvussuhte osapooled. Samamoodi, nagu meie austame dekanaadi soove ja vajadusi, austavad nemad meie omi. Dekanaadile teeb enamjaolt ettepanekuid ATÜK (arstiteaduskonna üliõpilaskogu), kellega katsume aastast aastasse lähemalt koostööd teha.
Mil määral toimub EAÜSi-poolne sekkumine riigitasandil?
Nagu varem mainisin, siis on EAÜSil oma seadus, mis sündis aastatepikkuse töö tulemusena. Sellesama seaduse kaitsmine ja täiendamine on juhatuse ülesanne, mis eeldab pidevat koostööd meditsiiniasutuste ja valitsusega. Tänaseks toimuvad ka Hea Tahte Leppe koosolekud, mis meid kõiki regulaarselt kokku toovad ning kus saame osaleda ka muudes Eesti tervishoidu puudutavates aruteludes.
Samuti proovime organiseerida regulaarseid kokkusaamisi sotsiaalministriga, et oma prioriteedid kuuldavaks teha ka kõige kõrgemal tasandil. Eelmise sotsiaalministri Taavi Rõivasega olid meil väga head suhted ning usume, et üks põhjus, miks härra Rõivas nii palju just alkoholipoliitika teemal tegutses, oli tänu meie suhetele. Lisaks otsesele suhtlusele oleme sõna võtnud ka meedias ning seeläbi püüdnud kujundada avalikku arutelu riiklikel teemadel. Näiteks võtsime korduvalt sõna kooseluseaduse teemal, kuivõrd leidsime teaduskirjanduse põhjal, et seksuaalvähemuste diskrimineerimine riiklikul tasandil on tervist kahjustav ning seega otseselt vastuolus meie prioriteetidega.
Kas Teie arvates peaks igal teaduskonnal olema EAÜSi sarnane selts ja miks? Kuidas muudab teaduskonnapõhine selts tudengi elu sihtotstarbelisemaks?
Ma arvan, et võiks olla küll. Kui on olemas erialainimestest koosnev ühendus, mis tegeleb sihilikult üliõpilasaastate mitmekesisemaks muutmisega, saavad tudengid sellest ainult võita. Näiteks on üheks arsti eriala miinuseks piiratud koguses suhtlemisõpetust. Võime olla viimase peal diagnoosijad ja määrata parima teaduspõhise ravi, ent see ei tee meid veel headeks arstideks. Hea arst oskab ka kuulata, arusaadavalt seletada, motiveerida, lohutada. Selliseks arstiks arenetakse aastatepikkuse töö tulemusena, kuid neid oskusi läheb vaja niipea, kui meedik võtab vastu oma esimese patsiendi. Selle parandamiseks oleme viimastel aastatel asunud arstiõpet täiendama, korraldades erinevaid suhtluskoolitusi.
Lisaks suhtlemisoskustele läheb tänapäeval vaja ka oskust töötada meeskonnas: üksiku hundi ajad on meditsiinis suuresti möödas ning parima ravi pakkumine eeldab koostööd erinevate spetsialistidega. Üleüldse on haigla oma arstide, õdede, tehnikute, hooldajate ja muu personaliga üks suur meeskond, mistõttu on hädavajalik, et me oskaks mõelda üksteisest kui kollektiivist. Sellist mõtlemist saab hästi arendada just erialaseltsides. Ka meie oleme üks meeskond ning peame töötama grupivaimus, kui soovime olla edukad oma nägemuse realiseerimises. Ent kui tahame parimal viisil töötada, peame arendama endas ja teistes oskusi üksteisega arvestada, aidata ja paluda abi, kritiseerida ja võtta vastu kriitikat – võimeid, mida iga meeskond oma liikmetelt eeldab. Need, kes on juhtivatel positsioonidel, õpivad enam ka teiste juhtimist ning loodetavasti aitab see neil tulevikus kujuneda ka Eesti meditsiini juhtivateks arstideks. Samamoodi saavad ka teised erialaseltsid arendada oma valdkonnale tulevasi meeskonnamängijaid ja juhte.
Üksiku hundi ajad on meditsiinis suuresti möödas ning parima ravi pakkumine eeldab koostööd erinevate spetsialistidega.
Muidugi ei pea erialaseltsi väljund olema vaid sihtotstarbeline – eks me tahame lisaks hädavajalike oskuste omandamisele ka lõbutseda, lõõgastuda ja silmaringi laiendada. Seetõttu korraldame ka kõikidele arstitudengitele vastavaid üritusi. Näiteks oleme mitu aastat korraldanud Meditsiiniteemaliste Filmide Festivali (MEFF), arstiteaduskonna kevadpidu, Valge Kitli Jooksu ja arstiteaduskonna treeningpäeva.
Kui suur osa on EAÜSil tudengite motiveerimisel?
Motivatsiooni dünaamikat on üsna keeruline mõõta, aga loodan, et meie liikmed oskavad tulevikus hinnata, kuidas EAÜS on nende arengut mõjutanud. Just isiklik areng on minu meelest see, mida üks vabaühendus peaks edendama ja propageerima. Püüame näidata oma liikmetele, et arst ei pea ainult inimest ravima, vaid võib oma oskusi rakendada ka meditsiinisüsteemis ja ühiskonnas. Soovime, et nad leiaksid endas lisaks õpilasele ka avastaja, kelle teadmised ei piirdu etteantud raamatutega, vaid kel jagub silmaringi ka õpikuid ümbritsevas keskkonnas tähelepanekuid teha ning seeläbi uusi seoseid luua – miks ka mitte selliseid, mida keegi teine pole suutnud veel luua. Proovime liikmetes juurutada motivatsiooni, et nad julgeksid teha asju, mida nad poleks osanud endast varem uskuda.
Loomulikult loodame, et suudame silmaringi avardavate ürituste ja ringidega aidata tudengitel leida ka oma koht meditsiinimaastikul. Vähe on asju, mis motiveerivad rohkem kui see hetk, mil mõistad, millele end pühendada tahad.
EAÜS on tegutsenud pea 25 aastat. Mil määral on seltsi tegevus selle aja jooksul muutunud ning kuidas täiustunud?
Oskan rääkida vaid viimase kolme aasta ja varasemast kuuldu põhjal, aga mulle on jäänud mulje, et selts on viimasel ajal teinud läbi väga suure arenguhüppe: oleme kasvanud ja mitmekesistunud. Minu teada põhines seltsi tegevus varasematel aastatel suuresti rahvusvahelisel suhtlusel ja välisvahetuse programmil, mis on jätkuvalt meie jaoks äärmiselt olulised, ent tänapäeval tegutseme märgatavalt rohkem ka kodumaal. See aasta on kavas anda koolinoortele näiteks üle 50 seksuaaltervise loengu, mida on rohkem kui kunagi varem. Samuti on laienemas meie vaktsineerimisprojekt. Sel aastal oleme juba vaktsineerinud 196 arstitudengit ning kavas on anda palju vaktsineerimisalaseid loenguid. Oleme viimastel aastatel loonud arstiteaduskonnas ka kolm suurt ürituste sarja (Eesti Arstiteadusüliõpilaste Päevad, Meditsiiniteemaliste Filmide Festival, Kevadpidu), mille puhul peab au andma jätkusuutlikkuse töögrupile, kelle algatuse tulemusena need kõik üritused toimuma hakkasid. Samuti oleme käivitanud koostööprojekti Ida-Tallinna Keskhaiglaga, mille raames saavad tudengid ITK haiguslugude põhjal oma teadustöid kirjutada. Lisaks mõõdame igal aastal mitmel tuhandel inimesel veresuhkrut, et võidelda diabeedi vastu, võtame aktiivselt sõna tervist puudutavatel võtmeteemadel jne. Seega on Eesti ühiskonnale suunatud tegevusi meil hulganisti juurde tulnud. Loodetavasti oleme selle kaudu õppinud natukene paremini end defineerima ja oma positsiooni Eesti ühiskonnas tajuma.
Loodame, et suudame silmaringi avardavate ürituste ja ringidega aidata tudengitel leida ka oma koht meditsiinimaastikul
Oleme kasvanud uute siseürituste ja parema motivatsiooniprogrammi kaudu ka sisemiselt, mis tugevdavad meie sidusust. Võime väita, et me ei ole ainult arstiteaduskonnasisene selts, vaid jõuame oma tegevustega teaduskonnast väljapoole ning seisame lisaks arstitudengite huvidele ka üldisemate ühiskondlike huvide eest.
Autor: Laura Porovart