OLE ROHKEM otsib kaanestaari

Kui oled tudeng, kel peas visioon helgemast tulevikust, teed juba esimesi samme, et ühiskonda paremaks muuta, ning oled aktiivne ning teguderohke mitmel rindel, siis nüüd on Sul võimalus oma nägu tuntuks ja hääl kõlavaks teha.

Õppeaasta jooksul ilmub seitse 20-leheküljelist ajakirja, mis trükikojast tulnuna erinevatesse Tartu Ülikooli õppehoonetesse ja ühiselamutesse laiali jagatakse. Eelnevatest kohtadest rändavad mitmed trükised lugejate kotis edasi teistessegi Eestimaa paikadesse ning vahel isegi kodumaalt väljapoole. Kõiki neid kaunistab esikaanel ühe inspireeriva ja rohkem oleva noore näolapp, kelle lugu ja mõtted jõuavad nii paberkandjal kui ka veebiväljaande kaudu ligikadu kolme tuhande lugejani.

Sellel õppeaastal jõudsid OLE ROHKEM ajakirja kaanele kuus aktiivset tudengit: TEDxTartu konverentside ja Noorte Liidrite juhtimiskooli programmi korraldaja Angela Ader, noorteorganisatsiooni AIESEC president Kristiine Kukk, eelmise aasta Tartu Ülikooli Karjääripäeva peakorraldaja ning realia et naturalia valdkonna esmakursuslaste konverentsi eestvedaja Evert Nõlv, organisatsiooni ELSA Estonia president Marcus Niin, noorteorganisatsiooni AEGEE-Tartu endine president ning Kultuuriklubi turundusjuht Hendrik Roland Helm ja DD Akadeemia juht Age Tomson. Neid kõiki ühendab üks: nad on tudengid, kes paistavad silma sellega, et teevad enam, kui ühelt üliõpilaselt oodatakse; nad on rohkem olevad tudengid, kes õpivad mõtestatult, omandavad kasulikke kogemusi, elavad tervislikult ning muudavad maailma.

Rohkem olev tudeng õpib mõtestatult ehk ülikoolis just seda eriala, mis teda sügavalt huvitab, millele otsib, uurib ja loeb omal initsiatiivil lisa.

Mõtestatult õppimine

Paraku tuleb tõdeda, et ülikool ei vasta tihtipeale värskete üliõpilaste ootustele. 12 aastat range korra all üldhariduse omandamist, mil tehakse nii palju kui vajalik ja vähe kui võimalik, võib ülikoolis nõiaringina jätkuda. Eesmärk saada gümnaasiumi lõputunnistus asendub vaid kõrgharidust tõendava diplomi nimel pingutamisega, mis röövib õppimisrõõmu ja -entusiasmi. Taoline stsenaarium lõpeb dokumendiga, millega pole noorel inimesel midagi peale hakata, sest minna tööle alale, mille õppimine polnud meele järele, kõlab ebatõenäolise ja ennastohverdavana.

Rohkem olev tudeng õpib mõtestatult ehk ülikoolis just seda eriala, mis teda sügavalt huvitab, millele otsib, uurib ja loeb omal initsiatiivil lisa ning proovib leida viisi, kuidas õppimise käigus omandatut reaalses maailmas võimalikult kasulikult ja efektiivselt rakendada.

Selle saavutamiseks on esmase tähtsusega õige erialavalik, mis on tihtipeale gümnaasiumipingist tõusnud noore jaoks keeruline. Teisalt ei tasu meelt heita ega karta „kaotsi läinud“ aja pärast, kui tuleb eriala vahetada, sest just valel alal õppimine võib juhatada selleni, mis kõige hingelähedasem ja õigem. Sellisel juhul ei saa esimesele valikule pühendatud aega pidada ka vastu taevast lennanuks, sest iseenda eelistuste avastamisele kulunud ajata ei oleks noor teadnud, kuhu poole edasi liikuda. Need, kes aga vaagivad peas erialavahetust, kuid pole kindlad, kas uus valik on eelnevast parem, võiksid enda käest küsida, kas eelistavad pigem ühte „kadunud“ aastat uue õpivaldkonna kasuks otsustades või „kadunud“ kolme aastat õppides eriala, mis neile ei sobi.

Ei tasu meelt heita ega karta „kaotsi läinud“ aja pärast, kui tuleb eriala vahetada, sest just valel alal õppimine võib juhatada selleni, mis kõige hingelähedasem ja õigem.

Ülikool pole aga ainult eriala omandamiseks: kõrgharitud inimene peaks olema laia silmaringiga ja intelligentne ühiskonnaliige, millele kaasaaitamiseks on võimalik võtta peaaegu kõikidelt erialadelt vabaaineid. Peale selle on võimalik osaleda erinevatel konverentsidel, koolitustel, projektidel ja muudel sündmustel, mis muudavad kontseptsiooni ülikoolist kui kohast, kus jagatakse teadmisi, institutsiooniks, mis pakub võimalusi liita erinevaid mõtteid ja seeläbi luua uusi ideid ja vorme.

Üldiselt ei peaks aga ülikooliga rahulolematusesse suhtuma kui millessegi negatiivsesse. Kõige tähtsamad ja elulisemad oskused, mis peaksid kõrgkooli läbinul olema, on analüüsivõime ja kriitilise mõtlemise oskus. Mihhail Lotman kirjutas Eesti Ekspressi kolumnis „Milleks universitas?“, et kriitilisus on intellektuaalide ühisnimetaja ning ülikool peaks pakkuma ühiskonnale alternatiive nii ideedes kui ka nende väljendamise stiilis. „Ülikool õpetab ühiskonda end nägema ja analüüsima uutes kategooriates, mitte nii, nagu seda teeb inertne mass või ametnikud. Ülikool pakub ühiskonnale uusi diskursusi,“ kirjutas kirjandusteadlane ja semiootik ülikooli rollist ühiskonnas. Seega enne, kui universitases kujunenud intellektuaal saab ühiskonda kritiseerida, tuleb uute diskursuste pakkumist harjutada ülikooli peal.

Kasulike kogemuste omandamine

Värske ülikoolilõpetajana ei piisa erialase töökoha saamiseks ainult sobiva valdkonna diplomist, mille taga olnud töö ja vaev pani tudengistaatuse seljatanud noore südame kiiremini põksuma ja silmad särama, vaid tööandjad otsivad inimesi, kel on ette näidata ka praktilisi kogemusi. Taaskord tekib nõiaring: pole võimalik saada töökohta, kuna pole eelnevat töökogemust, mida saada siis, kui keegi tööle võtab. Eelneva probleemi lahendavad aga tudengiorganisatsioonid ja ettevõtlusprogrammid.

Kõige tähtsamad ja elulisemad oskused, mis peaksid kõrgkooli läbinul olema, on analüüsivõime ja kriitilise mõtlemise oskus.

Tudengiorganisatsioonides ehk tudengite enda poolt juhitud organisatsioonides on võimalik laiendada oma tutvusringkonda nii eriala- ja teaduskonnasiseselt kui ka -väliselt ning omandada praktilisi kogemusi üritusi korraldades, projekte läbi viies või organisatsiooni juhtides. Organisatsioonides tegutsedes saab tööturule siseneja eeskätt erialasele kompetentsile täiendust ning vajalikke lisaoskusi nagu meeskonnas töötamine, efektiivne suhtlemine, erinevate töövahendite kasutamine ja tööülesannete kõrval laiema konteksti nägemine.

Neile, kes unistavad aga iseendale töökoha loomisest ja ettevõtlusega alustamisest, on sobilikud erinevad ettevõtlusprogrammid. Võimalik on liituda näiteks Ideelaboriga, kus kõikvõimalike erialade ja õppeastmete tudengeid suunatakse leidma oma valdkonnale praktilist rakendust ning aidatakse uute ettevõtete loomisel leida nii ideed, meeskonda kui ka vastava ala spetsialiste. Lisaks sellele leidub ka rohkelt ettevõtlusinkubaatoreid, mis ootavad avasüli tudengeid, kelle ideeseemneid aidata võrsuma panna.

Tervislikult elamine

Kuigi tänapäeva küllastunud ühiskonnas on edu võti multitasking ehk kõike aina kiiremini ja rohkem tegemine, ei tohiks rohkem olemise tuhinas siiski iseennast unustada. Tihtipeale lähtuvad noored üldtuntud lühendist YOLO (You only live once) või mõttest, et küll jõuab magada ja puhata, kui surnud või – veidi vähem morbiidselt – elukogenud ja kortsus ollakse. Taoline eluviis viib aga varem või hiljem soovimatute tagajärgedeni, mis pöörab moenõuandjate „vähem on rohkem“ vastupidiseks – „rohkem on vähem“.

Kuigi tänapäeva küllastunud ühiskonnas on edu võti multitasking ehk kõike aina kiiremini ja rohkem tegemine, ei tohiks rohkem olemise tuhinas siiski iseennast unustada.

Seega tudengielu, millega käivad stereotüüpselt kaasas nuudlid või makaronipakk, ilmatu kogus kofeiini ja liikumisväljundiks raamatutesse süvenemine, ei tohiks olla reaalsuses tuleproov ellujäämise nimel, vaid täiel rinnal ja võimalikult terviseteadlikult elamine. Mõõdukas füüsise treenimine, vaimse ja psüühilise tervise säilitamiseks piisavalt magamine ning organismi töös hoidmiseks mitmekesiselt ja tervislikult toitumine peaksid olema mitte ainult tudengi, vaid iga iseendast hooliva inimese jaoks a ja o.

Maailma muutmine

Peamine on see, et rohkem olev tudeng mõistaks seose gümnaasium-ülikool-rikkaks puudusi ehk seda, et rikkusele ei järgne tingimata õnnelikkus, tõelised sõbrad ning millegi saavutamise tunne. Kõike eelnevat pakub aga suurema eesmärgi nimel töötamine – olgu selleks teaduse tegemine, kodanikuühiskonna arendamine, vabaühendustes kaasalöömine, ettevõtluse kaudu probleemide lahendamine või mõni teine tegevus, mille kaudu aidata kaasa maailma paremaks muutmisele.

Inimesed, kes arvavad, et on maailma jaoks vaid üks molekul seitsmest miljardist, peaksid ammutama julgust Steve Jobsi mõtteterast: „Need, kes on piisavalt hullud, et mõelda, et suudavad muuta maailma, on need, kes seda ka teevad.“

Kui tunned, et just Sina ja/või Sinu sõber on rohkem olev tudeng, kes on väärt esiletõstmist ja tahab oma lugu ja mõtteid kaastudengite inspireerimiseks jagada, siis kirjuta meiliaadressile info@olerohkem.ee, kuidas Sina ja/või Sinu sõber oma energiat, aega ja teadmisi rohkem olemiseks rakendab.

Autor: Kadri Org