Lifehack

Kiiremini, kõrgemale, kaugemale! Aga kuidas?

Kui sa pole kindel oma valikutes ning ei tea, kuhu edasi liikuda, milliseid eesmärke seada ja kuidas neid täita või vajad erapooletut hinnangut, aitavad sind Tartu Ülikooli karjääritalituse nõustajad. TÜ karjäärinõustamisele on oodatud kõik tudengid, sh doktorandid ja vajadusel nõustatakse ka Tartu Ülikooli erialadest huvitatud abituriente. Nõustamisel pakutakse üliõpilastele tuge karjääri kavandamises, töö ja haridustee valikuga seotud otsuste tegemises ning tööotsimisega seotud oskuste arendamises. Samuti korraldatakse tasuta koolitusi ja seminare. Lisaks pakutakse ettevõtlusnõustamist ettevõtlusideede analüüsiks, ettevõtte loomiseks ja arendamiseks. Milleks karjäärinõustamine? Karjäärinõustaja aitab üliõpilasel paremini mõista ja analüüsida ennast, oma võimeid, teadmisi, oskusi, väärtusi ja isikuomadusi. Seeläbi aitab ta erapooletult

kohv

Kuidas tööl ellu jääda

Kindlasti kõnetab meid paljusid küsimus, kuidas saada tööelus edukalt hakkama, kui oled noor ja ilma varasema töökogemuseta. Üks eeldus on muidugi valdkonnas orienteerumine, kuid sellest üksi ei piisa. Tööl edukas olemine eeldab mitmeid muidki oskuseid ja omadusi, mille omandamine nõuab teadlikku ja pidevat tööd. Järgnevalt on toodud väike spikker, millest enda arendamisel lähtuda. Ole osa meeskonnast Üks olulisemaid asju oma karjääri ehitamisel on oskus olla hea meeskonnamängija. Jättes erandjuhud välja, on tööprotsessid ettevõtetes enamasti ehitatud meeskonnatöö peale, mille efektiivsus määrab suuresti ka töö üldise tulemuse. Üks peamine tiimitöökoolitustel rõhutatud nüanss on see, et meeskond on nii tugev, kui on selle

Vastutus kui kunst omaette

Kristel-Maria Kadajane Kas oled mõelnud, mida tähendab vastutus? Tundub lihtne küsimus, aga kas ka vastus on sama lihtne. Kuna uue aasta lubadused pole enam kaugel, siis kordame üle, mida vastutamise kunst endast kujutab. Mida tähendab vastutus? Vastutuse seletusi on lihtne leida. Kõikvõimas Google annab need 0,42 sekundiga. Hoopis raskem on terminit defineerida enda igapäevaelu kohaselt. Kui sageli me päriselt mõtleme argielus miks, mille eest ja mil määral me vastutame? Juhul kui mõtlemegi, tuleb tõenäoliselt kõige esimesena pähe vastutuse kolmainsus, kuhu kuuluvad töö, kooli ja koduga seotud kitsamad teemad. Palju aga meenub kolmnurgast kaugemale ulatuvaid asju, mis on seotud vastutusega oma

Üllata oma sõpru lihtsate kingitustega

Tuba täis piparkoogihõngu, “Püha öö” taustaks mängimas, lookas laud täis head ja paremat jõulusööki ning metsast toodud kuusk, mille all ootamas kingitused – kas pole mitte ilus jõuluidüll? Vahel juhtub aga nii, et kuuse all ootavad kingitused on valmistanud meile suurt peavalu. Mida ometi kinkida isale või hoopis vanaemale? Selleks, et kingituste otsimine sel aastal lihtsamini läheks, panime toimetuse liikmetega pead kokku ja valisime välja mõned lihtsasti teostatavad ideed, mis ei nõua puuga seljas olevat rahakotti. Järgnevalt jagavadki meie liikmed teiega ideid, mida nad plaanivad ise sel aastal oma lähedastele kinkida. Argo Ingver Tihtipeale arvatakse, et jõulukink peab kindlasti olema

Persoonibränd ehk kuidas Bruce Wayne’ist Batman sai

Kristel-Maria Kadajane Kui Tom Peters võttis aastal 1997 esimest korda kasutusele persoonibrändi termini, voltisid praegused Ole Rohkem tudengid tõenäoliselt lasteaias paberlilli. Enesebrändimisest on saanud populaarne tegevus ning algtasemel origami asendunud kooli- ja tööasjadega. Kuna professionaalses elus on olulisel kohal endast mulje jätmine, tulebki järgnevalt juttu sellest, kuidas seda muljet teadlikult juhtida ehk kuidas teha persoonibrändimist. Mis on persoonibrändimine Persoonibränd on kokkuvõtlikult öeldes kuvand sellest, kes me oleme ja mida me teeme. See põhineb meie oskustel, kogemustel, hoiakutel, iseloomul ja mis kõige olulisem – eneseväljendusel ehk eelneva loetelu väljapoole kommunikeerimisel. Mõtle ühe tuntud inimese peale, näiteks Toomas Hendrik Ilvesele, kelle armastus

„Tänases loengus räägin…” ­–­ Kas unejutt või keskendumisülesanne?

„Tänases loengus räägin…” on meile kõigile teada-tuntud loengu algussõnad, kuid mõnel juhul võivad need olla ka „unejutu“ esimeseks lauseks.  Ühel või teisel viisil oleme kindlasti kõik avastanud ennast loengu ajal täiesti muust reaalsusest. Lektori jutt – olgu see kui tahes põnev või hoopis lausigav – silmad vajuvad kinni või ei suuda keskenduda. Sellisel juhul pole loengu möödudes suurt vahet, kas olid seal või mitte. Loomulikult ei tasu siis muretseda, sest mõnikord võib seda juhtuda kõigiga. KUI OLED JUBA TULNUD, MIKS MITTE VÕTTA VIIMAST Loengud on reeglina pikad ning võivad üsna passiivsed ja väsitavad olla. Isegi tass kohvi või mõni muu jook ei