Lifehack

Kuidas tööl ellu jääda

Kuidas tööl ellu jääda

  • Posted on 10. veebruar 2016
  • /Under Lifehack
Kindlasti kõnetab meid paljusid küsimus, kuidas saada tööelus edukalt hakkama, kui oled noor ja ilma varasema töökogemuseta. Üks eeldus on muidugi valdkonnas orienteerumine, kuid sellest üksi ei piisa. Tööl edukas olemine eeldab mitmeid muidki oskuseid ja omadusi, mille omandamine nõuab teadlikku ja pidevat tööd. Järgnevalt on toodud väike spikker, millest enda arendamisel lähtuda. Ole osa meeskonnast Üks olulisemaid asju oma karjääri ehitamisel on oskus olla hea meeskonnamängija. Jättes erandjuhud välja, on tööprotsessid ettevõtetes enamasti ehitatud meeskonnatöö peale, mille efektiivsus määrab suuresti ka töö üldise tulemuse. Üks peamine tiimitöökoolitustel rõhutatud nüanss on see, et…
Vastutus kui kunst omaette

Vastutus kui kunst omaette

  • Posted on 7. detsember 2015
  • /Under Lifehack
Kristel-Maria Kadajane Kas oled mõelnud, mida tähendab vastutus? Tundub lihtne küsimus, aga kas ka vastus on sama lihtne. Kuna uue aasta lubadused pole enam kaugel, siis kordame üle, mida vastutamise kunst endast kujutab. Mida tähendab vastutus? Vastutuse seletusi on lihtne leida. Kõikvõimas Google annab need 0,42 sekundiga. Hoopis raskem on terminit defineerida enda igapäevaelu kohaselt. Kui sageli me päriselt mõtleme argielus miks, mille eest ja mil määral me vastutame? Juhul kui mõtlemegi, tuleb tõenäoliselt kõige esimesena pähe vastutuse kolmainsus, kuhu kuuluvad töö, kooli ja koduga seotud kitsamad teemad. Palju aga meenub kolmnurgast kaugemale…
Üllata oma sõpru lihtsate kingitustega

Üllata oma sõpru lihtsate kingitustega

  • Posted on 7. detsember 2015
  • /Under Lifehack
Tuba täis piparkoogihõngu, “Püha öö” taustaks mängimas, lookas laud täis head ja paremat jõulusööki ning metsast toodud kuusk, mille all ootamas kingitused – kas pole mitte ilus jõuluidüll? Vahel juhtub aga nii, et kuuse all ootavad kingitused on valmistanud meile suurt peavalu. Mida ometi kinkida isale või hoopis vanaemale? Selleks, et kingituste otsimine sel aastal lihtsamini läheks, panime toimetuse liikmetega pead kokku ja valisime välja mõned lihtsasti teostatavad ideed, mis ei nõua puuga seljas olevat rahakotti. Järgnevalt jagavadki meie liikmed teiega ideid, mida nad plaanivad ise sel aastal oma lähedastele kinkida. Argo Ingver…
Persoonibränd ehk kuidas Bruce Wayne’ist Batman sai

Persoonibränd ehk kuidas Bruce Wayne’ist Batman sai

Kristel-Maria Kadajane Kui Tom Peters võttis aastal 1997 esimest korda kasutusele persoonibrändi termini, voltisid praegused Ole Rohkem tudengid tõenäoliselt lasteaias paberlilli. Enesebrändimisest on saanud populaarne tegevus ning algtasemel origami asendunud kooli- ja tööasjadega. Kuna professionaalses elus on olulisel kohal endast mulje jätmine, tulebki järgnevalt juttu sellest, kuidas seda muljet teadlikult juhtida ehk kuidas teha persoonibrändimist. Mis on persoonibrändimine Persoonibränd on kokkuvõtlikult öeldes kuvand sellest, kes me oleme ja mida me teeme. See põhineb meie oskustel, kogemustel, hoiakutel, iseloomul ja mis kõige olulisem – eneseväljendusel ehk eelneva loetelu väljapoole kommunikeerimisel. Mõtle ühe tuntud inimese…
„Tänases loengus räägin…” ­–­ Kas unejutt või keskendumisülesanne?

„Tänases loengus räägin…” ­–­ Kas unejutt või keskendumisülesanne?

  • Posted on 12. oktoober 2015
  • /Under Lifehack
„Tänases loengus räägin...” on meile kõigile teada-tuntud loengu algussõnad, kuid mõnel juhul võivad need olla ka „unejutu“ esimeseks lauseks.  Ühel või teisel viisil oleme kindlasti kõik avastanud ennast loengu ajal täiesti muust reaalsusest. Lektori jutt – olgu see kui tahes põnev või hoopis lausigav – silmad vajuvad kinni või ei suuda keskenduda. Sellisel juhul pole loengu möödudes suurt vahet, kas olid seal või mitte. Loomulikult ei tasu siis muretseda, sest mõnikord võib seda juhtuda kõigiga. KUI OLED JUBA TULNUD, MIKS MITTE VÕTTA VIIMAST Loengud on reeglina pikad ning võivad üsna passiivsed ja väsitavad olla. Isegi…
Duracelli tudeng jõuab rohkem

Duracelli tudeng jõuab rohkem

Meile kõigile on võimaldatud päevas aega 24 tundi ja nädalas seitse päeva. Mõni tudeng jõuab selle ajaga käia tööl, õppida, olla aktiivne vabatahtlik ja omada eraelu. Teisel tundub olevat probleeme isegi loengutesse jõudmisega. Selleks, et kõik tegemised saaksid tehtud, tuleb juhtida oma energiat, mitte aega. Tudeng ei ole masin, kes jõuab vahetpidamata nädalast nädalasse maailmaga võistu joosta. Selleks, et saada läbi ilma kevadväsimuse, sügismasenduse kui ka talveuneta, tuleb mõista oma energia väärtust. Tõenäoliselt on päevas momente, kui tunned end aktiivse ja rõõmsana ning hetki, mil tahaksid isegi keset põnevat loengut magama jääda. Suvi…