Eestlased said hiljuti kosmoseriigiks, sest lennutasid maapinnalt ESTCube’i. Uurisin ESTCube-2 projektijuhilt Karl Reinkubjaselt, mis on veel ees ootamas.
Missiooni ESTCube-2 eesmärk on tehnoloogia testimine. Testitakse orbiidi kõrguse langetamist plasma pidurdamise abil, elektrilise päikesepurje (E-saili) tehnoloogiat ja uudset satelliidi alamsüsteemi lahendust. Plasma piduri ja E-saili, mida koos nimetatakse ka Coulombi vastastikmõju tõukuriteks testimiseks kerib satelliit välja 300 meetri pikkuse traadi. Selle traadi laadimisel tekib Maa orbiidil vastastikmõju plasma ja traadi vahel ja selle kaudu alandatakse poole aastaga satelliidi kõrgus 700 kilomeetrilt 500 kilomeetrini. See eksperiment võimaldab ka sarnase satelliidi viimise Maa magnetvälja mõjust kaugemale, kus on võimalik testida E-saili tehnoloogiat päikesetuules liikumiseks.
Satelliit on jaotatud järgmisteks alamsüsteemideks: elektri tootmine, kommunikatsioon, pardaarvuti ning asendi ja orbiidi kontroll. Need alamsüsteemid on integreeritud eesmärgiga ehitada võimalikult väikese ruumala, massi ja voolutarbega süsteem. See võimaldaks kasutada sarnast, väga efektiivset satelliidi disaini ka teistel missioonidel, näiteks Maa vaatlusteks või planeetidevaheliseks liikumiseks.
ESTCube-2 projekti hinnanguline kogumaksumus on suurusjärgus 300 000 eurot. See hõlmab nii arendustegevusele kuluvat summat kui ka raketiga starti. Hetkel ei ole oodata rahastust Eesti riigilt ega Tartu ülikoolilt. Seetõttu on tähelepanu suunatud peamiselt Eesti ettevõtetele. Selle aasta jooksul on plaan alustada rahakogumisega.
ESTCube-2 meeskonda otsitakse ka pidevalt abijõudu ja proovitakse saada ka neid inimesi, kes pole teadusaladelt. Satelliidi ehitus on väga suur projekt. Selleks, et inseneeriaga tegelevad inimesed saaksid pühenduda ainult ehitamisele, on vaja inimesi, kes tegeleksid ka muude muredega. Näiteks on vaja inimesi, kes tegeleksid kogu aeg uute liikmete leidmisega. Lisaks tahetakse tegeleda rohkem turundamisega, et ideid paremini väljapoole kommunikeerida.
Karl Reinkubjas, rohkemalt tuntust saanud Rakett 69 teadussaate võitjana, otsustas endale võtta ESTCube-2 meeskonnajuhi koha. Küsisin temalt, kuidas ta juhiks sai, kuidas ta ennast selles rollis tunneb ja mida peab ta meeskonna juures oluliseks.
„Enne projektijuhiks saamist olin ma Teadusmaleva vanem. Mulle pakuti kohta ja ma otsustasin selle vastu võtta, kuna tegemist on ikkagi ühe suurima väljakutsega, mis tudengina on võimalik ette võtta. Tunnen, et mul on veel palju areneda. Vabatahtlike motiveerimine on keeruline, kuid see ei ole vabanduseks. Pean kõige tähtsamaks meeskonna juures inimesi ja nendevahelist läbisaamist. Ei ole vaja oma ala parimaid inimesi. Tuleb leida õige suhtumine.“
Uurisin veel meeskonnajuhilt, mis ajaks nad plaanivad ESTCube’i valmis saada ja selle teele lennutada. Sain vastuseks, et neil on soov saata satelliit üles aastal 2018 Eesti Vabariik 100 raames. On mitmeid tegureid, mis võivad takistada selle eesmärgi saavutamist. Nendest peamised on võimalus, et satelliit ei valmi õigel ajal, ning mured stardiga.
Kui keegi loeb hetkel seda artiklit projekti kohta ja tal tekib põletav soov kuidagi kaasa aidata, siis on rõõm teatada, et projektiga saab liituda kogu aeg. Sõltumata inimese erialast ja taustast leiab ESTCube-2 meeskond sulle kindlasti panustamisviisi. Oma panuse andmiseks ei pea olema ainult tudeng. Oodatud on ka entusiastlikud gümnasistid ja inimesed, kes juba töötavad mõnes ettevõttes. Oma soovist tuleb teada anda estcube@estcube.eu.
Merilin Reede