Silver Sten Kruus: “Peame leidma võimalikult palju viise, kuidas toetada noorte kaasamist kodanikuühiskonda.”

Keegi meist ei kahtle, et tudengiorganisatsioonidel on suur roll noorte arendamisel. Kuigi mõju võib olla keeruline mõõta, teame, et iga suurt väärtust kandev tegevus peab olema mõtestatud. Selleks on oluline endalt küsida – miks, kuidas ja mis? Täpselt nendest samadest küsimustest tulenevalt kujundab oma tegevusi ka rahvusvaheline tudengiorganisatsioon AIESEC in Tartu, millest räägib lähemalt organisatsiooni president Silver Sten Kruus.

Silver Sten Kruusi arvates annavad vastused Simon Sineki poolt välja töötatud Golden Circle mudelis esitatud küsimustele väga hea teoreetilise tervikpildi sellest, mis organisatsiooniga on tegu. Nõnda kannab miks küsimus laiemat visiooni saavutada rahu ja realiseerida inimkonna potentsiaal. Kuidas küsimus defineerib meetodit, mille kohaselt AIESEC usub, et just noored on võtmeks parema tuleviku loomisel. Mis küsimuse taga on aga eesmärk tagada oma tegevustega võimalused, mis aitaksid liikmetel arendada oma juhtimisoskusi. 


Juhtimisoskuste arendamine

Kui AIESEC-i sünd jääb aastasse 1948 ning organisatsiooni tegevusaastad Eestis ulatuvad 80ndate lõppu, siis Silver Sten ise on AIESEC in Tartu kogukonda panustanud kolm aastat, alustades ürituste korraldamise ja väljamineva vahetuse meeskondadest ning lõpetades presidendi ametiga. Lisaks motiveerivatele inimestele ja põnevatele reisimisvõimalustele on AIESEC-i missioonist lähtuvalt Silver Steni jaoks olulisel kohal oma juhtimisoskuste arendamine. Just juhtimisalastele tegevustele fokusseeritus eristab AIESEC-i teistest rahvusvahelistest tudengiorganisatsioonidest. “Meie organisatsiooni struktuur on üles ehitatud juhtimisoskuste järk-järguliseks arendamiseks. Nende oskuste arendamise teekonnal on abiks erinevad koolitused, mentorprogrammid ja võimalus toetuda väga tugevale vilistlasvõrgustikule nõu ja abi saamiseks,” ütleb Silver Sten.

Kui Silver Sten 2017. aastal organisatsiooniga liitus, oli tema laiemaks sooviks panustada haridussüsteemi arendamisse ning ta tundis, et just oskus juhtida meeskondi, erinevaid projekte ja algatusi, aitab tal selleni jõuda. “Selle aja sees olen õppinud näiteks koolitamist Hollandi AIESEC-i korraldatud seminaril, mis viis mind lõpuks ka Ettevõtluskülla, kus õpetame läbi (õppe)rollimängude lastele ettevõtlust ja ettevõtlikkust,” ütleb Silver Sten. Viimase paari aasta jooksul on Silver Sten ka AIESEC-i siseselt võtnud hingeasjaks pakkuda just teistele liikmetele võimalust realiseerida enda tõeline potentsiaal ettevõtlike ja vastutustundlike juhtidena. “Tahan laiemalt jõuda selleni, et igal inimesel oleks võimalus tegeleda teda õnnelikuks tegevate ja oluliste asjadega ning luua ja hoida tähendusrikkaid suhteid,” ütleb Silver Sten. 

 

Inimkonna potentsiaali realiseerimine

Muutused algavad väikestest sammudest. Nõnda nagu inimene loob oma maailma pideva enesearendamise kaudu, saavad kõik suuremad ja laiemalt inimkonda mõjutavad muutused alguse kogukondade püüdlusest ühiskonnaelu parandada. AIESEC on üks suuremaid tudengiorganisatsioone, millel on kokku neli tasandit: rahvusvaheline, regionaalne, riiklik ja kohalik. Võiks oletada, et mida suurem on organisatsioon, seda suurem saab olla tehtava töö mõju. Silver Steni meelest on oluline hoopis näha, et iga rahvusvaheline organisatsioon oli kunagi just suurte ambitsioonidega väike kogukond. Tema meelest on imetlusväärsed just väiksemad organisatsioonid, kes on suutnud suure kaaluga asju korda saata. “Suures organisatsioonis tegutsemist saab võrrelda suure laeva tüürimisega – etteantud suunas on kerge liikuda, kuid kui olukord nõuab teistsugust lähenemist, siis on väikeses organisatsioonis kergem vajalikke muutuseid ellu viia,” ütleb Silver Sten.

Ta toob välja, et igasuguse tudengiorganisatsiooni tegevuse laiemat mõju ühiskonnale on keeruline mõõta – kaal näitab numbrit alles mitmete aastate pärast. Seevastu on iga liikme panus organisatsiooni töösse ja enese oskuste arendamisse silmnähtav. “Inimeste arengut on kergem mõõta väikesel skaalal. Näeme iga aasta, kuidas meie vahetusprogrammi vabatahtlikud või praktikandid tulevad välisriikidest tagasi säravate silmadega ning tihti ka vapustavate kogemustega,” sõnab Silver Sten.

AIESEC-i juht näeb indikaatoreid, mis annavad märku, et organisatsioonis aetakse õigeid asju. Nõnda on mitmetest organisatsiooni vilistlastest saanud nii muutuste algatajad kui ka nende elluviijad. “Meie vilistlased on erinevates firmades kõrgetel kohtadel ning saanud ka tunnuste osaliseks tehtud töö eest, näiteks valiti 2019. aasta parimaks juhiks AIESEC-i vilistlane Jaanus Vihand. Edukad ettevõtted nagu Fortumo või Mindvalley on samuti meie vilistlaste toel asutatud,” toob Silver Sten välja.

 

Noored on tulevik

Suuremad keskkondlikud, sotsiaalsed või majanduslikud muutused tänases maailmas panevad loomulikult mõtlema selle peale, kuidas neid protsesse juhtida ja kes seda tegema peaks? Klišeelik loosung “noored – meie tulevik” lükkab need ootused just nooremale põlvkonnale. Võib öelda, et AIESEC on nagu iga teine tudengiorganisatsioon, mille eesmärk on pakkuda noortele praktilisi väljakutseid selleks, et nad omandatu najal oskaksid märgata ja juhtida erinevaid muutuseid. Enesearengu kõrval on aga iga liikme väljakutseks kaasata ka teisi sellesse protsessi, et võimalikult paljud noored saaksid omandada väärtuslikke kogemusi ja nõnda suunata iseenda ja miks mitte kogukondade ja ühiskonna tulevikku. 

Silver Sten näeb, et suur roll noortele võimaluste loomisel lasub ka poliitilisel tasandil. Tema meelest on noortel tohutult palju energiat ja suur teotahe, mille rakendamine on kõigile kasulik. Üheks Silver Steni sooviks on, et poliitilisel tasandil tehtaks rohkem koostööd just noorteorganisatsioonidega. “Noorteorganisatsioonid on kui kullakaevandus, mille on üles leidnud vaid mõned nutikamad poliitikud.” Silver Sten toob välja, et võimaluste loomine ei peaks piirduma vaid noorte ja noorteorganisatsioonide poliitikasse kaasamisega. “Peame leidma võimalikult palju viise, kuidas toetada noorte kaasamist laiemalt kodanikuühiskonda. Me kõik mängime ühiskonnas oma rolli ja noorema põlvkonna arvamus ning kaasatus on oluline väga paljude teemade juures,” ütleb Silver Sten.

Euroopa Solidaarsuskorpuse solidaarsusprojektide fondi loomine oli Silver Steni arust üheks suurimaks sammuks noorte kaasamise perspektiivis. “See annab noortegruppidele võimaluse midagi ise korda saata, kuna rahalist toetust on võimalik saada finantsriskide pärast üleliia muretsemata ning ilma suurema paberimajanduseta. Oleksin väga õnnelik, kui sarnaseid noorte mõtle-katseta-analüüsi kiirendeid tekiks rohkem ka otseselt Eesti riigi ajendil.”

AIESEC in Tartu oli tänavu eriti tegus noortele arenguvõimaluste pakkumisega, plaanides korraldada eelnevate aastatega võrreldes kõige enam noortevahetusi. Praeguse kriisi tõttu on aga välisvahetuste läbiviimine tugevalt häiritud ning seega on suurem rõhk alternatiivsetel tegevustel nagu veebinaride loomine ja organisatsiooni vundamendi arendamine. Üks Silver Steni presidendiaja eesmärke ongi panustada organisatsioonisisesesse töösse: “Praegu on aeg arendada meie töökorraldust, struktuuri ning organisatsioonilist teadmiste ja kogemuste pagasit, et suudaksime meeskonnana koos areneda ning kasvada. Aeg hoogu võtta – muidu ei suuda väga kaugele ega kõrgele hüpata!” 

Kui sinagi tahad koos AIESEC in Tartuga koos kaugele ja kõrgele hüpata, siis hoia end organisatsiooni tegevustega kursis nende Facebooki lehel või Instagramis (@lifeataiesectartu).

autor: Margit Kattai