Kes Müürilehte hoolega lugenud, on vahest märganud mõne välispoliitikat käsitleva loo juures „Emajõe saadiku“ nimelist autorit. See pseudonüüm on sama huvitav kui selle taga peituv autor – tegemist on nimelt Tartu Ülikooli Rahvusvaheliste Suhete Ringiga.
Pikaajalise traditsiooniga Rahvusvaheliste Suhete Ring ehk lühidalt RSR ühendab välispoliitika vastu huvi tundvaid tudengeid, olenemata nende õpitavast valdkonnast või erialast. Struktuuriliselt jaguneb organisatsioon suureks ringiks ja väikeseks ringiks. Esimese „liikmed“ on inimesed, kes on Rahvusvaheliste Suhete Ringi Facebooki grupiga liitunud ja võtavad osa erinevatest üritustest, ent mingeid otseseid kohustusi neil pole. Väikesesse ringi kuuluvad tudengid, kes korraldavad ise sündmusi ja võtavad neist ka osa. Samuti on organisatsioonil ka president, juhatus ning erinevad töögrupid.
Rahvusvaheliste suhete ring on väikesesse ringi kuuluvad tudengid, kes korraldavad ise sündmusi ja võtavad neist ka osa.
Ringi märksõnadeks on käsitletavate teemade laiahaardelisus, mitmekesisus ning aktuaalsus ja mis kõige parem, teemasid käsitletakse erinevate tegevuste kaudu. Igal nädalal toimub loenguõhtu, millest suurem osa toimub eesti keeles, kuid vahel juhtub loengupidajaks olema ka mõni välismaalane. Samuti teeb RSR Generaadio kaudu edastatavat saadet „Ringjoon“, mille sisuks on parasjagu maailmas olevad aktuaalsed probleemid, erinevate riikide ning nende välispoliitika tutvustamine ja rahvusvahelised suhted üldiselt. Raadiosaadet tasub kuulata juba seepärast, et saatekülalisteks on mõnikord ka välistudengid, kes oma riigi poliitika üle arutlevad. Kord semestris toimuv avalik paneeldiskussioon ehk Arutelufoorum on hea võimalus kuulata oma ala tunnustatud eksperte, kes avavad oma vaatevinklist rahvusvahelisel areenil olevaid olulisi teemasid.
Organisatsiooni president Mirko Vavrenjuk nendib, et oleks ebaaus kõige köitvamaid Ringi sündmustel osalenud isikuid eraldi esile tuua, sest iga esineja on omapalgeline ja eriline. „Populaarsemad on olnud aga eelkõige need loengud, kus räägivad nn kuulsused ehk näiteks Siim Kallas või Urmas Paet,“ toob ta välja ning avaldab, et talle endale meeldis näiteks väga Martti Kalda, kes rääkis suhetest kolmnurgas India-Pakistan-Hiina. Kokkuvõtvalt ütleb RSR-i president: „Iga esineja on huvitav ja toob Rahvusvaheliste Suhete Ringi lisandväärtust.“
Kuula: RSR teeb Generaadio kaudu edastatavat saadet „Ringjoon“, mille sisuks on parasjagu maailmas olevad aktuaalsed probleemid, erinevate riikide ning nende välispoliitika tutvustamine.
Arvestades seda, kuivõrd tähtis on mõista ja hinnata välispoliitilisi positsioone ja eesmärke maailmas, mis on võrgustunud praktiliselt kõikides eluvaldkondades – nii diplomaatias, äris, meedias, ühiskonnas kui ka kultuurilistes traditsioonides – tasub rahvusvahelistest suhetest ühtteist teada. Lisaks kasulikele teadmistele annab ring võimaluse arendada tudengitel oma esinemis- ja väitlemisoskust, mille kasu on võimatu tulevikus ülehinnata. Väljundi leiab ka eneseväljendusoskusele, sest nii ringi liikmed, teised tudengid, vilistlased kui ka loengukülalised saavad osaleda ühise artiklikogumiku ehk semestrikirja koostamisel, mille eesmärgiks on välispoliitilistel teemadel mõtete jagamine ning ka koolitööde tarvis kirjutatud esseede päästmine kapisahtlis koltumise eest.
Need, kes seni üksnes „Kuldvillaku“ vaatamise tasandil, kuid ihkavad oma teadmisi ka praktikas proovile panna, leiavad loodetavasti samuti oma tee RSR-i, täpsemalt igal semestril toimuvale mälumängule. Osaleda saab 2–4 liikmeliste võistkondadena ning võitmine eeldab – nagu arvata võib – teadmisi rahvusvahelistest suhetest.
Mis ehk kõige põnevam – RSR korraldab kord semestris väljasõidu erinevatesse välispoliitikaga seotud asutustesse. Seni on külastatud näiteks välisministeeriumi, Prantsusmaa suursaatkonda, Eesti suursaatkonda Vilniuses ning NATO energiajulgeoleku keskust.
Kõiki välispoliitika huvilisi oodatakse sügisel organisatsiooniga liituma ja uuel kooliaastal RSR-i tegevustest osa võtma.
Organisatsiooni president nendib, et neil on plaanis luua oma tegevuse tulemuslikkuse mõõtmiseks eraldi revisjoni töögrupp ning tulevikus panustab RSR veelgi rohkem sellesse, et nende tegevus jõuaks rohkemate inimesteni ning väljundid muutuksid ägedamaks. Mirkot iseennast köidavad organisatsiooni juures kaks põhilist asja: „Võimalus reaalselt ühiskonda panustada, sest avardame oma tegevuste kaudu inimeste silmaringi, ning kaastudengid, kellega koos organisatsiooni töös hoiame. Ilma fenomenaalse tiimita ei oleks minu töö pooltki nii lõbus.“
Seega üleskutse kõikidele, kel huvi oma silmaringi laiendamise ja välispoliitika parema mõistmise vastu – semestri lõpuni jäänud loetud esmaspäevadel on võimalik neti teel kuulata välispoliitikat uurivat jutusaadet „Ringjoon“ ning teisipäevadel kell 18.15 on võimalus minna kuulama põnevaid ettekandeid maailmas olulistel teemadel. Samuti oodatakse kõiki huvilisi sügisel organisatsiooniga liituma ja uuel kooliaastal RSR-i tegevustest osa võtma.
Täpsem info liitumise, kava ja esinejate kohta on kättesaadav Rahvusvaheliste Suhete Ringi kodulehel: http://rsr.ut.ee/.
Autor: Kristel-Maria Kadajane