Pärast pikka talveund, mis sisaldas endas ka üht õudusunenägu sessi näol, avastavad paljud tudengid, et käes on viimane aeg end kevade saabumiseks valmis seada. Et esimesel jaanuaril antud uusaastalubadused on tõenäoliselt juba ammune möödanik, mida mäletavad vaid need, kes suured lubadused endale otsaette kleepisid, annab OLE ROHKEM ülejäänutele nõu, kuidas paanikata end talveunest ärkvele raputada.
Esimene motivatsioonilaine toob tihti kaasa klišeeliku „no pain no gain“ suhtumise ja lootuse näha tulemusi kohe ja kiiresti. Järsk üleminek tugitoolisportlase staatusest aktiivseks tegutsejaks tähendab praktikas aga sageli treenimist tempos, nagu homset päeva ei tulekski. Seega on suur oht, et ülim soov saada end kiiresti vormi, kombineeritud tohutu motivatsiooniga seda saavutada, resulteerub ülepingutamisega. Viimane võib omakorda kaasa tuua vigastused ja kui tulemused ei ole ootustega kooskõlas, siis ka pettumuse, millele järgneb motivatsioonilangus.
Kiirusta aeglaselt
Seega kõige esimene ja tähtsam nõuanne on see, et anna endale aega trennirütmi sisse elamiseks. Pea silmas pikemat perspektiivi kui üksnes eesootaval suvel rannas säramist. Samuti sea oma isikupärast lähtuvalt realistlikud eesmärgid. Näiteks maratoniks hakatakse treenima vähemalt aasta enne suursündmust ning seepärast pole trennikaugel inimesel mõtet endast viimset võhma välja pigistada, lootuses paari kuuga end tippvormi ajada. Maratoni näide on küll ekstreemne, kuid näitlikustab hästi seda, et tulemused võtavad aega ning seepärast pole end ebarealistlike ootuste nimel mõtet kurnata. Pigem tasub mugandada vanarahva tarkust ja lähtuda motost, et tasa sõuad, kaua ja hästi jõuad.
Tasub mugandada vanarahva tarkust ja lähtuda motost, et tasa sõuad, kaua ja hästi jõuad
Planeeri hoolikalt
Trenni tegemist selle mittetegemisest lahutab tihti vaid üks tingimus – ajapuudus, mis tudengeid alalõpmata kimbutab. Siin ei ole aga muud kunsti kui olla oma aja parem valitseja. Trennide planeerimisel tasub kasutada märkmikku ja vaadata suuremat pilti – mõelda vähemalt nädala lõikes, mis päevadele tasub kehalist kasvatust planeerida, et jõuaks ka muude kohustustega järjel püsida. Pole hea mõte suure õhinaga planeerida endale sporditundi päevaks, kus on graafikujärgselt juba niigi palju ülesandeid, sest kehale tuleb aega anda ka trenniga harjumiseks ja taastumiseks. Samas ei maksa kiiremal perioodil, kui näiliselt ei tundu üldse aega jaguvat, trennitegemisest ka päriselt loobuda, vaid kombineerida treeninguid vastavalt päeva- ja nädalarütmile.
Trenniplaani tegemine aitab eesmärgile keskenduda. Kui graafikusse trenniajad üles märgid, on kergem end motiveerida trenni ka päriselt tegema. Mis saaks olla parem kui sajaprotsendiliselt täidetud päevaplaan? Märkmik on hea ka muuks kui trenniplaani paikaseadmiseks: üleskirjutatud trennid (ja nende täpsem sisu) annavad võimaluse oma arengut jälgida ja treeningplaani vastavalt vajadusele muuta. Näiteks kui tulemused end liiga kaua oodata lasevad, saad kava üle vaadata ja selle põhjal otsustada, millele rohkem ja millele vähem tähelepanu pöörata.
Trenniplaani tegemine aitab eesmärgile keskenduda
Kuhu kadus motivatsioon
Üks põhjus, miks treenimine tihti pooleli jääb, on pärast esimest suurt vaimustust motivatsiooni kadumine. Eriti sagedane on see juhtudel, kui trennitegemine pole eesmärk sellest saadava naudingu ja tervislike hüvede jaoks, vaid üksnes vahend „rannakeha 2015“ saavutamiseks. Et füüsiline tegevus enda jaoks mõtestada ning kinnistada elukestvaks harjumuseks, mõtle täpselt järgi, mis põhjusel treenid. Instagramis nähtud trenniteemalised motivatsioonipildid ja surve olla ise samasugune ei anna motivatsiooni pikaks perspektiiviks. Seevastu soov olla terve, tugev ja aktiivne annab juba lootust, et spordituhin ei kao sama kiiresti kui Potter „expelliarmus“ hüüda jõudis. Treenimise puhul on iseenda pidev motiveerimine üks olulisemaid takistusi, mille ületamisel on pool võitu juba saadud.
Motivatsiooni kadumist võib põhjustada ka see, kui trenni küll tehakse, kuid mida ei saabu, on seatud eesmärkide täitumine. Põhjus võib peituda nii ebarealistlikes ootustes (don’t kill the messenger, kuid kahe nädalaga ei saavuta ka kõige tahtejõulisem treenija endale kõhule kuuspakki) kui ka ebaefektiivses trennis. Viimane tähendab seda, et hoolimata trennis veedetud tundidest ei anna tulemused end näole, kuna treenitakse väiksemal koormusel kui kehal arenguks vaja. Arengu saavutamine ei tähenda vastupidiselt üldlevinud arvamusele endast maksimumi pigistamist, vaid näiteks jõutrennide puhul piisava arvu korduste ja raskuse kasutamist ning aeroobse treeningu (näiteks jooksmise) puhul õige tempo valimist. Seda, mis sinu jaoks personaalselt kõige parem on, saab leida koostöös treeneriga või vastava kirjanduse abil.
Motivatsiooni osas on vana hea kuldtõde ka see, et seltsis on segasem
Motivatsiooni osas on vana hea kuldtõde ka see, et seltsis on segasem. Seda tõde tasub rakendada lisaks nädalavahetuse lõbustustele ka treenimisel. Sõpradega koos treenides saate üksteist toetada ja motiveerida, treeninguid lõbusamaks muuta ning kauba peale ka kvaliteetaega veeta. Lisaks aitab väike sõbralik võistlusmoment kergemini eesmärke seada ning neid täita. Kui endal kipub vahel trenni jaoks motivatsiooni nappima, siis kamba peale jagub seda kõigile.
Kui aga sõpradel on trenni jaoks muid tegemisi liialt palju, pole tarvis kellegagi koos treenimise mõtet kõrvale heita. Kuna Facebook niikuinii taustal vaikimisi avatud, kasuta seda otstarbeliselt. Kes otsib, see leiab mitmeidki erinevaid trennigruppe vastavalt oma soovile ja asukohale. Kui huvitab näiteks jooksmine, saab liituda mõne jooksugrupiga, kellega koos kilomeetreid vallutada.
Kui toita keha ebakvaliteetse toiduga, ei anna ka kõige parem trenn soovitud tulemusi
Ainult trennist ei piisa
Üks viis, kuidas trennis nähtud vaeva olematuks muuta, on süüa ebatervislikku toitu. Mõned õndsad minutid šokolaadi seltsis võivad imeväel nullida tunnijagu treeningut ehk toitumisest oleneb suuresti see, kas seatud eesmärgid saavutatakse või mitte. Toit on piltlikult öeldes keha kütus, mille kvaliteedist oleneb organismi töövõime. Kui toita keha ebakvaliteetse toiduga, ei anna ka kõige parem trenn soovitud tulemusi. Samas on arusaadav, et kiire eluviisiga tudengitel pole tihti aega ega võimalust pikalt vaaritada, vaid süüakse seda, mis kõige kiiremini haardeulatuses. Siiski tasub järgida mõnd lihtsat nõuannet, mis aitavad eesmärkide poole liikumisele uskumatult tõhusalt kaasa:
1) Söö võimalikult vähe suhkrut, soola ja nisujahu sisaldavaid tooteid
2) Tarbi rohkelt värsket puu- ja juurvilja
3) Lähtu põhimõttest „ise tehtud, hästi tehtud“, nii tead täpselt, mis toidu sees tegelikult peitub
4) Proovi süüa vähemalt kolm korda päevas ning söögikordade vahel võimalikult vähe näksida
5) Suure magusaisu korral söö kommi asemel värsket puuvilja või pähkleid
6) Joo vett ning väldi magustatud jooke
Autor: Kristel-Maria Kadajane