Kaisa Laur
Mida teeksid sina, kui sulle pakutakse 140 000 eurot linna raha, et teha Tartu paremaks?
Seda küsimust on Tartu linn oma elanikelt küsinud juba viimased kolm aastat. Need, kellel oli vastus valmis, said esitada oma mõtte kaasava eelarve projekti, osaleda avalikes aruteludes ja viimaks valida endale meelepäraseimad projektid. Tartu linn kogus hääletustulemused kokku ja teostab kaks enim hääli saanud ideed.
Kaasava eelarve põhimõte on lihtne: omavalitsuse eelarvest eraldatakse mingi summa, mille kasutus jäetakse kohaliku kogukonna otsustada. Selline tegevus suurendab linnavalitsuse meelest osalusdemokraatiat, harib elanikke ja suurendab linna eelarve koostamise kohast teadlikkust.
Kui esimesel aastal hääletas meelepäraste projektide poolt kokku 2645 inimest ja teisel 1938, siis tänavu oli hääletajaid 3772. Tartu linna avalike suhete osakonna teabeteenistuse juhataja Lilian Lukka ütles, et linnavalitsus on tänavuse hääletajate arvuga väga rahul. Samas tunnistas ta, et oli esimesel aastal natuke pettunud niivõrd vähese osaluse pärast. Toona ei osanud ta enda sõnul üldse aimata, kui palju inimesi võiks kaasa rääkida ja kuidas 140 000 eurot jagada. Lukka ütles, et maailma eri linnade kogemus on näidanud, et hääletajate protsent linna elanikkonnast ongi tavaliselt umbes kolm protsenti. Seega pole Tartul väga halvasti läinud.
Kaasava eelarve protsess koosnes kuuest osast: infopäevast, ideede kogumisest, aruteludest, ideede tutvustamisest, hääletamisest ning ideede elluviimisest, mis sünnib 2016. aastal. Esitatavad ideed pidid pakkuma avalikku hüve ja olema üldsuse kasutuses. Samuti ei tohtinud tekitada ebamõistlikke kulusid linna järgnevate aastate eelarvetesse ja projekt tuleb ellu viia 2016. aasta jooksul. Ühtlasi olid määravad faktorid ideest osasaajate hulk, originaalsus, mõju linnaruumile, kogukonna koostöö ja aktiivsete eluviiside soosimine. Ideede realiseerimise eest hoolitseb linnavalitsus. Hääleõigus oli kõikidel vähemalt 16aastastel Tartu linna elanikel. Igaüks võis valida kuni kolm enim meeldinud projekti.
Millised ideed osutusid valituks
Sellel aastal osutusid valituteks Arena Tartu eskiisprojekt, mille poolt hääletas 982 inimest, ja Elleri amfiteater Toomemäe nõlval, millele anti 749 häält. Vaid ühe punktiga jäi alla Aparaaditehase avatud aia idee. Kokku esitati konkursile 57 ideed.
Hääletuse võitnud Tartu Arena kujutab endast mitmefunktsioonilist hoonet spordi- ja kultuuriürituste, messide, konverentside ja rahvusvaheliste koostööprojektide elluviimiseks. Tegemist on uuendusliku ja originaalse ehitisega, mis lisaks kohaliku elu parandamisele peaks idee autorite meelest suurendama Tartu linna turismi atraktiivsust ja konkurentsivõimet. Mõtte käis välja SA Tartu Korvpallikool ja autorid usuvad, et Arenast saab tõmbenumber, mistõttu inimesed ei pea enam sõitma Tallinnasse või välismaale, et nautida maailmatasemel kontserte, kultuuri- ja spordisündmusi, festivale või konverentse, vaid saavad neid külastada oma kodulinnas. Seda enam, et Arena ehitamisel kasutatavad mehaanilised kandekonstruktsioonid võimaldavad platvormide kõrgust kohandada ürituse ja pealtvaatajate hulga järgi. 70 000 eurot ei ole piisav taolise suure ehitise rajamiseks, kuid sellega kavatsetakse rahastada halli ehitamiseks vajalikke eeltöid, nagu topogeneetilise alusplaani ja arhitektuursete eskiiside koostamist ning geoloogilisi uuringuid.
Teine väljavalitud idee on Elleri amfiteater Toomemäe nõlval. Tegu on pargi nõlvale tekkiva muusikamaastikuga, mis koosneb terviklikult lahendatud publikuosast ja välilavast, kus saab korraldada erinevaid kultuurisündmusi. Kaasava eelarve rahadega plaanitakse ehitada istumisala. Lava jääb esialgu teisaldatavaks, et luua igale sündmusele sobivaim lahendus.
Mis saab teistest ideedest
Ülejäänud ideed, mis kaasava eelarve käigus rahastust ei leia, on linnavalitsusele infoallikas elanike soovide ja eelistuste kohta. Mitmed varasemad kaasavasse eelarvesse esitatud projektid on juba linnavalitsuse tööplaanidesse sisse võetud, samuti saadi tegevusest tuge ja inspiratsiooni. 2014. aastal Maaülikooli ja Supilinna vahele rajatud kergliiklustee sai täielikult alguse kaasavast eelarvest, samuti on valminud Anne kanali tualett.
Kui sellel aastal osutusid valituks pigem lennukamad ideed, siis varem on lähenetud teisiti. 2014. aastal said kõige rohkem hääli Emajõe kaldapiirete korrastamise ja ristmikel kõnniteeservade langetamise ideed. Aastal 2013 eraldati Kultuurikvartalis tegutsevatele Genialistide klubile, Uuele Teatrile, Elektriteatrile ja kultuurihoovile Uus Õu 140 000 eurot eesmärgiga soetada uus valgus-, heli-, video- ja lavatehnika. Kõik eelnevad kaasava eelarve projektid on linnavalitsus õigel ajal teoks teinud.