Nii kohalik kui ka kaugemalt tulnud külaline kipub Tartut nägema eelkõige ülikooli- ja heade mõtete linnana. Kuigi üliõpilasvaimsus hõljub siinsetel tänavatel kogu aeg, siis kõige nähtavamaks ja tuntavamaks muutub see kaks korda aastas, mil Tudengipäevad linna vallutavad.
Tervelt kuu aega tavapärasest ettepoole nihkunud Tartu Tudengipäevade sügisfestival loodab seekord endaga kaasa tuua senisest soojema ilma, sisukama programmi ja mis kõige tähtsam – suurema koostöö. Üks hea näide sellest on jõudude ühendamine OLE ROHKEM liikumisega. Loodame sellega arendada ja aktiveerida veelgi rohkem Tudengipäevade festivali ja erinevate Tartu tudengiorganisatsioonide omavahelist koostööd.
Ühelt poolt on eesmärk programmi üha mitmekülgsemaks ja sisukamaks muutmine, et võimalikult erinevate ürituste näol rõhutada olulisi tudengielu aspekte ning anda piisavalt uusi teadmisi nende kohta. See on suurepärane võimalus organisatsioonidel end näidata ja olla üheskoos teiste üliõpilastega osa millestki suuremast.
Teisalt on Tudengipäevad just see koht, kus lasta endas valla liigses akadeemilisuses alla surutud loominguline ja mänguline tudengilikkus, mida iseloomustavad lõbu, spontaansus ja pealehakkamine. Eks võime ise mõelda, kas aastate pärast meenutame pigem üht järjekordset loengut või hoopis seda, kuidas sõpradega hommikutundideni tantsiti, ööpimeduseni lennumasinat ehitati, et Karsummil end sellega Emajõkke lennutada, või Kärurallil poekärudega võidu kihutati.
Tartu Tudengipäevad on läbi aegade olnud Tartu tudengielu traditsioonide kandja ja viljeleja. Kuidas aga on sellist suure mastaabiga üritust üldse suudetud nii järjepidevalt korraldada? Võti on taaskord Tartu aktiivsete noorte käes, sest keegi teine ei saa siinset tudengikultuuri kanda paremini kui meie ise. Nii ongi juba pea 30 aastat umbes paarikümne energiast pakatava vabatahtliku tudengi toel genereeritud igal aastal hullumeelselt põnevaid ideid, millest positiivsuse, pealehakkamise ja suurepärase planeerimise tulemusel on paljude toredate ja tegusate kaaskorraldajate toel elamusterohket festivalinädalat korraldatud.
Ilmselt sattus nii mõnigi 1. septembril suurele Tudengimessile, kus oli võimalus tutvuda erinevate organisatsioonide töö ja tegemistega teoreetilisemalt. Tudengipäevadel saab aga oma silmaga näha ja käega tunda, millega organisatsioonid päriselt tegelevad ja milliseid ägedaid kogemusi pakuvad. Muuhulgas ongi festivali üks eesmärke nii uute kui ka vanade tudengite inspireerimine mõne organisatsiooniga liituma just mitteametlikul viisil ja isikliku kontakti kaudu, et siis kevadel juba omal algatusel festivalil midagi põnevat korraldada.
Aktiivne tudeng olles on loomulikult võimalus jääda ka n-ö tarbija rolli ja lihtsalt osaleda erinevatel üritustel või ettevõtmistel. Samas soovime näidata, et Tartu muutmine üha paremaks õppimispaigaks on iga tudengi isiklik vastutus. Mitteformaalne haridus, suurepärased kogemused ja tutvused on pagas, mille saab kaasa just organisatsioonides tegutsedes ning mida järjest enam ka tööturul ja üleüldiselt ühiskonnas väärtustatakse.
Loomulikult ei tule ühelgi festivalile tulijal karta, et nad ei saa ilma mõne kollektiiviga liitumata üritustes kaasa lüüa. Aktiivse olemise esimene samm on eelkõige lihtsalt tulla oma toast välja teiste särasilmsete noorte sekka, et koos midagi uut avastada, kogeda, näidata või näha. Selliseid elamusi on meie festivalinädala programm pungil täis. Harivad loenguõhtud ja seminarisarjad, praktilised töötoad ja koolitused, sportlikud tuleproovid, loodusretked vabas õhus ning raamidest välja pürgivad
vigurüritused teenivad kõik sama eesmärki: ärgitada tudengeid olema rohkem aktiivsed, tervislikud, loovad, omanäolised ja täis julget pealehakkamist.
Vaata lähemalt www.studentdays.ee, et jõuda selgusele, kas 12. – 18. septembril peaks pigem otsima välja oma sahtlipõhja kuldvara Luulevabadusele, kapinurgast trennitossud Sügisaeroobika tarvis, kogu elu jooksul guugeldatud info Mälukale või hoopis meisterlikud rallioskused, et koos kaaslasega end Tartu esmakordseteks Käruralli tšempionideks kroonitutena ajalooraamatusse kirjutada.
Johanna Lehtmets