Looduskaitsering, mis on tuntud ka lihtsalt Ringi nime all, tähistab 13. märtsil oma 57. aastapäeva. Soliidses vanuses organisatsioon ei kavatse aga hoogu maha võtta, vaid tegutseb inimestele looduse lähemale viimise nimel järjekindlalt edasi. Ringist räägivad lähemalt Marko Puksing, hüüdnimega Pluuto, kes on Ringi käekäiku jälginud pea 20 aastat ja praegune Ringi juhatuse liige Linda Puusalu. (Pildil on TÜLKARi liikmed Hibiinides matkamas. Foto on teinud Juhan Heinma)
„Oleme 1958. aastal tunnustatud loodusteadlase Jaan Eilarti eestvedamisel loodud tudengiorganisatsioon, mis ühendas läbi loodusearmastuse ja matkahuvi TÜ ja tolleaegse EPA (Eesti Põllumajanduse Akadeemia, praegune Eesti Maaülikool – toim.) tudengid,“ tutvustab Linda organisatsiooni. “Meie eesmärk ja ülesanne on looduses viibimise ja looduseteemaliste seminaride, talgute ja palju muu korraldamise kaudu tuua inimesed loodusele lähemale.“
Kui liikmeks on mõni aktivist, tuleb tal vaid juhatusega läbi rääkida, mida ta teha soovib, ning vastuseks on kindlasti – „aga loomulikult, lase käia!“
Muutub tudengipõlvkondadega kooskõlas
Ringi eristab teistest tudengiorganisatsioonidest nii mõndagi. Kui paljud organisatsioonid on jagatud erinevateks töörühmadeks, siis Ringis asendab neid kolm sektorit – „Inimene ja loodus“, mis keskendub looduskaitsele, „Inimene ja töö“, mis keskendub osaluslooduskaitsele ning „Mees ja naine“, mis keskendub Ringile kui sõpruskonnale. „Need kolm sektorit ei ole igapäevaselt nii rangelt määratletud ja piiritletud. Tegelikult ei tule sektorid mõnikord pikka aega jutuks. Kord keegi avastas, et põhikirjas on need kolm sektorit olemas, nüüd pole nendega kaua tegeletud,“ räägib Marko. „Ring on oma olemuselt igas mõttes hästi vaba. Muidugi on ka kohustusi: valitakse president ja seitse juhatuse liiget, kelle ülesandeks on aasta otsa Ringi käigus hoida ja tagada, et kõik toimiks. See aga ei tähenda, et ainult juhatus organiseeriks kõiki seminare ja matkasid. Kui liikmeks on mõni aktivist ja on näha, et talle meeldib korraldada, tuleb tal vaid juhatusega läbi rääkida, mida ta teha soovib, ning vastuseks on kindlasti – „aga loomulikult, lase käia!““
Nii pika ajaloo vältel on ühel organisatsioonil pea võimatu mitte muutuda. Marko, kes astus Ringi liikmeks 1998. aastal ning tegutseb Ringi üritustel veel siiani, arvab, et üks oluline muutus viimase 20 aasta jooksul seisneb liikmete võimaluses oma aega panustada. „Kui mina liikmeks astusin, oli ülikoolis kord leebem ning õppetööst oli võimalik rohkem eemal olla. Süsteem on selle ajaga nii palju muutunud, et vaba aega on tudengitel vähem. Kuigi minul oli tudengina vabadust rohkem, ei jää ka tänapäeval midagi tegemata, lihtsalt aega peab rohkem planeerima. Vanasti oli spontaansust palju rohkem.“
Veteranid tagavad jätkusuutlikkuse
Loodussõbraliku transpordi pooldajatena liigutakse palju jala, suuskade, rataste, rongi või häälega
Ringi tugevaks küljeks on aktiivne liikmeskond, kellega saab nii mõndagi korda saata. Näiteks 2002. aastal käidi pärast Lahemaa rahvuspargi röövraiet keskkonnaministeeriumi ees koos teiste looduskaitseorganisatsioonidega pikettimas. Ring kuulub ka Eesti Keskkonnaühenduste Kotta, kellega tehakse koostööd, et kaasa rääkida valitsuse ja keskkonnaministeeriumi töös. Pikalt on tehtud koostööd ka Lanksaare sõprustaluga, kus liikmed saavad proovida talutöid, mis toovad neid jällegi loodusele veidi lähemale.
Mainimata ei saa jätta Ringi jätkusuutlikkust ning pikaealisust, mida aktiivsed liikmed aastast aastasse edasi kannavad, osaledes matkadel ja muudel üritustel ka pärast ülikooli lõpetamist. Näiteks Marko käib Ringi korraldatud matkadel nüüd ka oma lastega. Teiselt poolt võimaldavad jätkusuutlikkust ka needsamad üritused, mis toovad loodusest huvitatud inimesed kokku.
Stiihiast sündinud laulukoor
Ringi igal tegevusaastal on väga tähtsal kohal avamatk, mis toimus esimest korda juba Ringi asutamisaastal ning mis algab alati Taevaskojast. Kui üldiselt on Ringi liikmeteks loodus- ja keskkonnateaduste tudengid, siis avamatk toob kokku hulgaliselt inimesi erinevatelt erialadelt ja elualadelt. Veidi tagasihoidlikuma osavõtuga, kuid kindlasti mitte vähetähtsamaid üritusi jagub aastasse palju. „Igal aastal toimub meil korraline sügis- ja talimatk, aeg-ajalt ka erakorraline talimatk, mis viimasel korral viis matkajad Narvast Sõrve säärde, ning kevadine lõpulõke. Loodussõbraliku transpordi pooldajatena liigume palju jala, suuskade, rataste, rongi või häälega. Esimeste soojade ilmade saabudes korraldame kevadele vastuhääletamise retke Euroopasse ja suviti toimub täpselt enne Viljandi pärimusmuusika festivali üle-eestiline hääletusvõistlus, kus segapaarid läbivad valikorienteerudes kaardile märgitud erinevaid kultuurilisi ja ajaloolisi objekte ning võitjapaar saab endale tasuta festivalipiletid. Lisaks sellele toimub jooksvalt harivaid mälumänge, seminare, talguid ja palju muud,“ tutvustab Linda Ringi muid ettevõtmisi.
Peale selle, et matkad ja väljasõidud viivad inimesed loodusele lähemale, toovad nad ka häid ideid. Nii sündis 1999. aastal Venemaa avarustest tagasiteel idee asutada Ringi segakoor. Mõeldud-tehtud ja koor pääses juba samal aastal üldlaulupeole.
“Iga kooliaasta algus on jälle põnev, kes meiega liituvad ning mis sellest muutub – iga inimene on eriline,” rääkis Ringi kauaaegne liige Marko.
Avatud uutele tuultele
Vaatamata Ringi erinäolistele ettevõtmistele ning pikale ajaloole pole organisatsioonil hetkel oma pesa. „Puuduseks on see, et meil ei ole oma ruume, kus alaliselt olla ja koos käia. Aegade jooksul oleme tegutsenud erinevates kohtades ning praegu on küll oma aadress ja postkast, kuid ruume mitte,“ nendib Marko. „Ringil on aastate jooksul kogunenud vara, kasvõi juba aidaraamatud, kus on kirjas 50 aasta jagu osalejate nimekirju. Kolimiste käigus on paraku ka asju kaduma läinud: Ringi lipp on mitu korda ära kadunud ja taas üles leitud.“
Uusi liikmeid võetakse Ringi kord aastas, Ringi aastapäeval. Selleks tuleb esitada sooviavaldus ning osaleda vähemalt kolmel Ringi üritusel. Mida Ringi kuulumine aga üliõpilasele annab? „Formaalselt ta midagi väga ei anna, kuid see tunne, et kuulud sellisesse ühendusse ja seltskonda, on oluline. Kui oled loodusest huvituv ning sulle läheb korda, mis sünnib eriti just Eesti looduses ja keskkonnas, siis Ringist saad mõttekaaslased ja ühtekuuluvustunde, mis on minu meelest väga tähtis,“ arvab Marko.
Vaata ka Tartu Üliõpilaste Looduskaitseringi kodulehte: www.ring.ee„Üliõpilane saab Ringi tuua uusi mõtteid ja tuuli. Mitmed liikmed on käinud vahetusüliõpilaseks ja toonud huvitavaid ideid, milleni siin ei ole jõutud. Olen näinud väga aktiivseid inimesi, kellel on ideid ja kes tahavad midagi korda saata ning juba järgmisel aastal on juhatusse või presidendiks kandideerimas. Iga kooliaasta algus on jälle põnev, kes meiega liituvad ning mis sellest muutub – iga inimene on eriline.”
Autor: Maili Tirel