Tühjadest lubadustest uute väljakutseteni

Uue aasta tulekuga on hea mõelda, mida enda juures arendada, uut proovida ning elult soovida. Vanale aastale tagasi vaadates näeb, millega on liialdatud ning mida oleks võinud rohkem teha. Enamasti antakse seejärel kergekäeline lubadus olla alates esimesest jaanuarist tugevam, targem ja parem inimene. Pärast esimest kuud trennis enam ei käida ning aasta möödudes tundub, et lubadustest ei ole midagi välja tulnud. Eks saab needsamad lubadused jälle järgmisesse aastasse edasi vedada. Milliseid eesmärke tuleks endale seada ja mida teha, et need ka reaalselt täidetud saaksid?

Mõtle järele, milliseid lubadusi annad 

Kui järjekordsed tühised uusaastalubadused on tüütuks muutunud, siis tuleks mõelda, mida tegelikult soovid saavutada. Uusaastaööl emotsionaalselt sõpradele antud lubaduste asemel võiks pikemalt mõelda enda eesmärkide üle. Mida erinevates eluvaldkondades muuta või arendada, milline võiks olla elu, kui kõik isiklikud probleemid oleksid lahendatud? Eesmärgiks tuleks seada midagi endale olulist ja kasulikku, mitte seda, mida teised inimesed ootavad.

ÜLDISEST EESMÄRGIST KONKREETSE EESMÄRGINI:
Et lubadused oleksid teostatavamad, saab need teha konkreetsemaks. Näiteks nõnda
• Käin rohkem trennis -> Osalen kahel korral nädalas judo trennis
• Söön tervislikumalt -> Söön igal hommikul hommikusööki
• Käin tihedamini koolis -> Osalen sellel semestril vähemalt üheksas „Käitumise füsioloogia“ seminaris
• Hoian raha kokku -> Panen iga kuu 80 eurot eraldi hoiusele
• Suhtlen rohkem -> osalen kursuse üritustel

Sõnasta konkreetsed eesmärgid

Eesmärgid tuleks sõnastada võimalikult täpselt, et nende täitmist oleks võimalik mõõta. Üldistest eesmärkidest on kerge mööda hiilida. „Käin rohkem koolis, söön tervislikumalt, käin tihedamini trennis,“ on väga üldised eesmärgid, mida on pea võimatu saavutada – millal saab „rohkem, tervislikum ja parem“ täidetud? Üldisel kujul sõnastatud eesmärgid on need, mida saab igal aastal uuesti lubada, sest alati saaks veel parem ja tervem inimene olla. Tuleb mõelda, mida täpselt soovid saavutada – milline olla, kuidas end tunda, mida kogeda ja mida konkreetselt tegema peaks.

Jää kahe jalaga maa peale

Eesmärkide seadmisel tuleks arvestada, et need oleksid ka reaalselt saavutatavad. Käitumist ei saa muuta järsku ja äärmuslikult. Tuleks vältida eesmärgi „käin kolm korda nädalas jõusaalis“ seadmist, kui kordagi varem pole seal käinud. Mõistlik pole ka lemmikmagustoidu söömist täielikult lõpetada või näiteks arvutimängude mängimist asendada igaõhtuse raamatulugemisega. Kõiki halbu või vähem mõistlikke harjumusi ei pea kohe välja vahetama. Selle asemel võiks lisada soovitud tegevused praegusesse päevakavasse ning harjutada end uute tegevustega − aegamööda saab hakata vanu harjumusi vähendama.

Tee oma eesmärgid nähtavaks

Eesmärgid, eriti pikaajalised, ununevad kergesti. Eesmärkide meeleshoidmiseks tuleks panna need kirja ning leida nähtav koht igapäevaelus: kasutada eesmärkidega kalendrit, tõsta need arvutiekraanile või maalida toaseinale. Eesmärke tuleks hoida silmapiiril ja jälgida nende suunas liikumist. Vahe-eesmärkide seadmine ning saavutatust kokkuvõtete tegemine aitavad eesmärgiga järjepidevalt tegeleda ning indu üleval hoida.

Vii ellu üks muutus korraga 

Eesmärkide elluviimisel on kasulik võtta ette üks eesmärk korraga. Ei ole mõistlik ühel hommikul ärgates muuta enda ümber kõik, alates jooksma minemisest ja suitsetamisest loobumisest kuni igaõhtuse õpikute lugemise ning uue hobi harrastamisega. Inimene ei suuda pikaajaliselt rakendada varasemast täiesti erinevat käitumist. Muutustega tuleks harjutada end rahulikult ja aegamööda.

Ära karda ebaõnnestumist

Muutuste rakendamine on raske ning ebaõnnestumine loomulik. Ainult kordamisega on võimalik tegevust harjumuseks ning enda jaoks lihtsamini teostatavaks muuta. Kui ühel päeval jääb eesmärk täitmata, tuleb lihtsalt järgmisel päeval uuesti alustada. Oma eesmärgi täitmisega tuleks olla paindlik. Kui eesmärgi saavutamiseks on aega 365 päeva, siis ei ole oluline, kui viiendal päeval libastutakse. Uuesti alustamiseks ei pea jälle järgmist esimest jaanuarit ootama.

Autor: Mirjam Ool