Aprilli lõpus kohtusid Eesti Üliõpilaskondade Liidu eestvedamisel Balti- ja Põhjamaade üliõpilasesindajad. Ühehäälselt võeti vastu resolutsioon, mis taunib äärmuste pooldamise kasvu Euroopas ja sellest tulenevat ohtu rahvusvaheliste tudengite heaolule.
Nende tudengite heaolu eest seismise vajalikkust on näidanud TTÜs ja Tartu ülikoolis aset leidnud juhtumid, mis on jõudnud ka meediasse. Balti- ja Põhjamaades leviv paremäärmuslike trend (Soldiers of Odin) oli aga ajendiks ühise resolutsiooni vastuvõtmiseks.
Balti- ja Põhjamaade üliõpilaskondade ümarlaud võttis NOM resolutsiooni vastu 17. aprillil Tartus.
Eesti Üliõpilaskondade Liidu juhatuse esimees Jaanus Müür rääkis, et NOM resolutsiooniga näidatakse oma meelsust seoses ekstremismi ja rahvusvaheliste tudengite diskrimineerimisega. Tema sõnul on tegemist aina kasvava probleemiga ja mitte ainult Eestis. Ka näiteks Norras ja Soomes on teema aktuaalne.
Müür leidis, et üliõpilased on üks peamine grupp ühiskonnas, kes peaks taolistele valukohtadele tähelepanu juhtima. “Kui seda ei tehta ja teeseldakse, et tegemist on küsimusega, mis meid ei puuduta või öeldakse, et tegemist on pseudoprobleemiga, siis võib mingi hetk tekkida olukord, kus asi kasvab ootamatult üle pea,” ütles Müür.
Müür rääkis, et keegi ei taha elada ühiskonnas, kus toimub pidev hirmutamine, sest see muudab kogu olustiku ebastabiilseks. Sellises olustikus ei tule siia tema sõnul ei turist, Erasmuse vahetusüliõpilane, kraadiõppur teisest riigist, välisõppejõud ega rahvusvahelised firmad. Omakorda toob see kaasa töökohtade arvu vähenemise, jääme ilma välistalentidest ja kokkuvõttes kannatab ka Eesti maine. “Kui räägime konkreetselt näiteks potentsiaalsetest rahvusvahelistest tudengitest, siis negatiivne info levib nende hulgas väga kiiresti. Tuleb aru saada, et Eesti ei ole üksik saar keset Vaikset ookeani ja me ei tohiks seda ka soovida, sest isolatsioonis olemine on meile juba korra kätte maksnud,” rääkis Müür.
Eesti Üliõpilaskondade Liidu juhatuse esimees lisas, et kindlasti on sinisilmne uskuda, et kui mitme riigi üliõpilased koos ühe resolutsiooni vastu võtavad, siis muutub kõik. “Samas väljendab dokument meie meelsust ja näitab, et kõigile ei meeldi asjatu hirmutamine. Eesti Üliõpilaskondade Liit koos üliõpilasesindustega kindlasti tegutseb ka selle nimel, et rahvusvahelistel tudengitel oleks Eestis hea olla,” sedastas Müür.
Müür lisas, et vaid ühisest seisukohast ei piisa. Igaüks saab oma ülikooli tasandil anda panuse rahvusvaheliste tudengite heaolu tagamiseks ja edendamiseks. Iga üliõpilane, kursusevanem või üliõpilasesindaja saab olla avatum, kaasata rahvusvahelisi tudengeid oma sotsiaalse elu tegemistesse ja teha ise samm nende parema integreerumise suunas – näiteks liituda International Clubi tegevusega ja hakata tuutoriks.
Sandra Saar