Semestri keskel hakkavad lähenevad eksamid ja kodutööde tähtajad üha enam ennast meelde tuletama. Päev enne eksamit võib endale kinnitada, et järgmine kord hakkan varem õppima, kuid uue semestri alguseks on need lubadused ununenud. Kodutööde kuhjumine tekitab halva enesetunde, mis omakorda vähendab soovi tööde tegemisega pihta hakata. Kuidas läbida eksamid nii, et öösel saaks magada, kohvitablettide ja energiajookidega ei peaks keha väsitama, õppetulemused oleksid paremad, sõpradega ajaveetmine ei jääks unarusse ja meel püsiks terve sessi vältel optimistlik?
Väljapuhkamata inimesel on õppematerjali mõistmine raskendatud ja püsivus õpitava omandamiseks ja meeldejätmiseks vähenenud.
Stress on inimesele kasulik – see paneb tegutsema ning pingelistes olukordades toime tulema. Liigne stressiseisund on aga kahjulik nii tervisele kui õppimisele. Stressi võib ära tunda rahulolematuse, kergesti ärritumise, meeleolu kõikumise ja hajameelsuse järgi. Stressis inimesel on suurenenud ärevus- ja pingetunne, ta muretseb üleliia, väsib kergesti ning tal võib esineda abituse ja kontrollikaotuse tunnet ning keskendumisraskusi. Lisaks võivad tekkida muutused söögiisus ja unerežiimis. Stressis inimesel võivad tekkida terviseprobleemid – peavalud, lihaspinged ning viirused hakkavad taolises seisundis kergemini külge. Füüsilised vaevused on keha viis enda nõrkusest ning puhkevajadusest märku anda. Sellisel juhul tuleb lisaks lähenevatele kodutööde tähtaegadele tegeleda ka haiguste ravimisega, madalama võimekusega ning langenud meeleoluga. Väljapuhkamata inimesel on õppematerjali mõistmine raskendatud ja püsivus õpitava omandamiseks ja meeldejätmiseks vähenenud.
Muretsemine versus planeerimine
Stressi üheks tunnuseks on üleliigne pabistamine ning pessimistlikud mõtted endast ja ümbritsevast. Tegemata ülesannete pärast muretsemine ei aita neid tehtud saada, vaid kulutab aega ning võib tekitada eksliku mulje, et tegemata on hiiglaslik hulk ülesandeid. Taoline olukord tekitab omakorda lootusetuse tunnet ning raskendab murekoormat veelgi. Töö alustamine lükkub edasi ning aega jääb aina vähemaks. Koorma alt välja pääsemiseks tuleks kirja panna, mis ajaks peaks miski olema tehtud. Nimekirja koostamine aitab koondada ülesandeid ja visuaalselt näha, et tegelikult ei pruugigi olla nii palju täitmata kohustusi. Lisaks ei pea muretsema, et miski meelest läheb. Ülesannete edasilükkamist saab vähendada, valides nimekirjast esialgu kõige meeldivama. Selle lõpetamise korral on tööindu rohkem, võtmaks ette järgmist, veidike keerulisemat ülesannet. Planeerides tuleks arvestada ka igale ülesandele kuluvat aega. Tuleb veenduda, et aeg on kasutatud efektiivselt millegi ära tegemiseks, mitte kurtmisele ja muretsemisele.
Planeeri endale puhkust
Õppimist planeerides peab arvestama piisava puhkeajaga. Õppimise vahepeal pausi lubamine aitab õpitul paremini kinnistuda ning vähendab stressi ja väsimustunde tekkimist. Kindlasti tuleb jätta aega täisväärtuslikuks magamiseks ning toidu nautimiseks. Päeva võiks paigutada ka muid meeldivaid ja lõõgastavaid tegevusi: trennis käimine, hobidega tegelemine, filmi vaatamine, jalutuskäik või mõni muu meeldiv ajaviide. Tüdimuse korral võib proovida vahelduseks uusi tegevusi.
Õppimise vahepeal pausi lubamine aitab õpitul paremini kinnistuda ning vähendab stressi ja väsimustunde tekkimist.
Pärast eksami sooritamist on soovitatav planeerida üks tore üritus või kokkusaamine sõbraga ning puhata enne, kui alustada järgmise eksami jaoks õppimisega. Endalegi märkamatult võib tunniajase eksami kirjutamine kehale väga kurnav olla, mistõttu oleks vaja teha pärast teadmiste kontrolli pikem puhkepaus, et vähendada üldise väsimuse ning stressi tekkimist.
Suhetest ei pea kiirel ajal loobuma
Õppimise vahepeal aitab lõõgastuda sõpradega suhtlemine. Kui tekib tunne, et ei ole piisavalt aega, et sõbraga kokku saada, võiks planeerida koos tegemiseks midagi, mille pärast peaks nagunii õppimise katkestama. Koos saab minna lõunale, trenni või validapikem jalutuskäik poodi. Kursusekaaslastega saab planeerida ühiseid õppimisaegu. Nii on võimalik teistelt abi paluda ning ka enda teadmisi teiste abistamisega kinnistada. Sõpradele oma esseest või lõputööst rääkimine aitab leida uusi vaatenurki ja huvitavaid ideid, millega tööd täiustada ning kirjutamiseks indu juurde saada.
Puhkepausi võib veeta ka internetis suheldes, kuid sel juhul tuleks seada endale aeg, kui pikalt seda teha – näiteks pool tundi päevas või väikese pausina pärast iga ülesande täitmist. Äratuskellaga märgu andmine aitab mõista, kui kaua oled internetis suhelnud ning millal oleks aeg uuesti õppima asuda.
Ära pinguta üle
VAHELDUSEKS VÕID PROOVIDA MIDAGI UUT:• Kunstinäituste külastamine (Nooruse Galeriis, Y-Galeriis, Kunstnike Majas)
• Ultimate frisbee algajate trenn
• Lõunakeskuse loomapoe pesukarude külastamine
• Comedy Estonia stand-up etendus
• Sõpradega pannkoogipühapäeva korraldamine
• Maalikursusel „vabakuulajana” osalemine
• Capoeira võitluskunst
• Tartu Novembrijooks
• Lauamänguõhtu Taskus
Planeerides ülesannete täitmist, tuleks need panna olulisuse järjekorda. Peamine rõhk tuleb suunata olulisematele ning läheneva tähtajaga töödele. Vähem olulistele ülesannetele saab vähem aega ja vaeva kulutada, kuna kõiki ülesandeid ei pea täitma ideaalselt. Täiuslikkusepüüd suurendab muretsemist ja ärevusetunnet ning ei lase ülesandeid õigeaeglselt lõpetada. Ei ole mõtet teha rohkem kui on nõutud ning ajapuuduse korral võib täita mõned ülesanded poolikult. See on inimlik ja tegelikult ei juhtu midagi, kui kõik ülesanded ei ole ideaalselt täidetud.
Ühte päeva saab planeerida nii palju kohustusi, kui tegelikult ollakse võimeline tegema – tuleb olla realistlik ning ennast mitte liigselt koormata. Pigem paigutada ühte päeva vähem eesmärke ning juhul, kui tänased eesmärgid täidetud, kasutada õhtul üle jäänud vaba aega järgmise päeva töödega alustamiseks. Lisades päeva piisaval hulgal ülesandeid, mille täitmine on realistlik, on õhtul parem enesetunne. Taoline käitumine hoiab ära murtsemist, millel oht edasi areneda stressiks. Kui ülesandeid ning tegevusi on piisavalt, ei tasuks uusi väljakutseid ja kohustusi, mis koormust suurendavad, kergekäeliselt vastu võtta. Tuleb olla teadlik oma võimetest ning ressurssidest ja otsuste vastuvõtmisel nendega arvestada.
Enda tunnustamine
Kritiseerimise ning tegemata töö etteheitmise asemel tuleks ennast tunnustada tehtud töö eest. Tunnustamine annab indu järgmise ülesande tegemisega alustada ning see aitab kergema vaevaga töökoormast lahti saada. Tunnustada tuleks end ka muude tegevuste eest, näiteks õigel ajal magamamineku ning ärkamise, trennis käimise ning hea ja kasuliku lõunasöögi valmistamise eest. Enda premeerimine tekitab juurde positiivseid emotsioone ning head enesetunnet, mis aitab pingerikkal perioodil edukalt oma ülesannetega toime tulla.
Autor: Mirjam Ool.