Eesti Metsaüliõpilaste Selts osales 2-17. juulil Lõuna-Aafrika Vabariigis Rahvusvahelise Metsatudengite Organisatsiooni (IFSA) aasta sündmusel. Kokkutulemisele oodatakse igal aastal metsandustudengeid üle terve maailma, et osaleda IFSA Peaassamblee istungitel ning tutvuda korraldaja riigi metsandussektori ja kultuuriga. Konverentsilt, kus osalesid Eesti delegatsioonist Eesti Metsaüliõpilaste Seltsi (EMEÜS) liikmed Kristjan Täll, Kristjan Sepp, Marek Uri ja Martin Tammejuur, tuldi tagasi tõdemusega, et juba kahe aasta pärast on neil endil võimalus taoline konverents Eestis korraldada.
IFSA tegevus
Aasta suurima metsatudengeid ühendava organisatsiooni sündmuse ehk teisisõnu sümpoosiumi
sisuks on pidada metsandustudengite rahvusvahelise organisatsiooni IFSA Peaassamblee istungeid. “Istungitel tehakse kokkuvõte möödunud aastast, muudetakse vajadusel põhikirja, valitakse uued vabatahtlikud töötajad ning võetakse vastu muid IFSA Peaassamblee pädevuses olevaid otsuseid. Nii tagatakse IFSA jätkusuultikus,” selgitab EMEÜSi esimees Kristjan Täll.
IFSA kui organisatsioon on ajaga aina suuremaks kasvanud. Hetkel on IFSAs kokku 40 riiki esindavad metsandustudengite organisatsioonid üle terve maailma. “Kui 1990. aastal Portugali sümpoosiumil otsustati end registreerida mittetulundusühinguna, oli see aluseks organisatsiooni professionaalsele argengule ja liikmeskonna kasvule,” lausub Täll. Organisatsiooni suurimaks saavutuseks peab Täll võrgustikku iseennast, mis on koosneb metsandustudengitest üle maailma. “Lisaks on IFSA delegatsioon esindatud ka kõikidel suurematel ÜRO kohtumistel ning muudel rahvusvahelistel konverentsidel,” lisab Täll.
Suurel organisatsioonil on jagada ka palju erinevaid positsioone ja ametikohti erinevatele valdkondadele. See aasta valiti muuseas EMEÜSi esimees Kristjan Täll IFSA juhatusse laekuri ametikohale. Teist aastat järjest on aga IFSA veebilehe halduriks EMEÜSi liige Kristjan Sepp.
Tihtipeale globaalsetes organisatsioonides tekkivat võimuhierarhiat, kus suuremad söövad oma ideede ja arvamustega väiksemad ära ning võtavad paremad positisoonid, ei ole Tälli sõnul IFSAs tungivalt näha. “Liikmesseltsil on istungite ajal ainult üks hääl. Olgu liikmeseltsil endal liikmeid 2 või 200, kõigi hääl on IFSA Peaassamblee sessiooni ajal võrdne,” ütleb Täll. Mõndades suuremates riikides on küll liikmesseltse rohkem kui teistes ja see võib mõneti anda suurriigile võimu. Täll lisab, et tihtilugu ei ole aga ka ühe riigi liikmesseltsid põikpäiselt samal arvamusel.
Tutvumine LAV-i kultuuri ja metsandussektoriga
EMEÜSi esimehe Tälli sõnul andis Lõuna-Aafrika Vabariigis veedetud aeg erakordse võimaluse näha ja 
tutvuda suuremate erinevustega LAV-i ja Eesti vahel nii metsandussektori kui kultuuri osas. Täll peab suurimaks erinevuseks kodumaa ja sealse metsandussektori juures eelkõige kliima erinevustest tingitud võimalusi. “Eesti kliimas ei ole võimalik pidada kaheksa aastase raietsükliga istandikke, LAV-is on see aga tavaline,” ütleb Täll. Ka ettevõtluses esineb suuri erinevusi. “Ettevõtlus on seal suurema sotsiaalse rõhuga. Üheks peamiseks eesmärgiks kasumi kõrval, on tööle võtta võimalikult palju inimesi, et töötuse protsent ühiskonnas oleks väiksem, mis on meie jaoks täiesti ulmeline,” sõnab Täll.
Peamiseks kultuurišokiks nimetab Täll sealset korruptsiooni ja kuritegevuse taset. “Vaba liiklemine tänavatel on rangelt mitte soovitatav, sest suure tõenäosusega võid langeda näiteks röövimise ohvriks, halvimal juhul ka pussitamise. Sellepärast ei ole tänavatel ka jalakäijaid või siis ongi nendeks kahtlasema hoiakuga indiviidid,” ütleb Täll.
Tälli sõnul on suur au, et IFSA Peaassamblee sessioonil hääletati just Eesti sündmuse korraldajaks. Järgmine aasta toimub sümpoosium küll Mehhikos, ent sealt edasi juba aasta pärast on Eestil võimalus olla esimene Balti riik, kes korraldab sama konverentsi ise. Tälli sõnul toob sellise sündmuse korraldamine kasu EMEÜS-ile kui seltsile, kes saab olema IFSA ajaloos see väikeriik, kes on korraldanud taolise suure sündmuse. “Lisaks annab see võimaluse saada tugevaid kontakte juurde Eesti metsandusektorist. Kindlasti muutume Eesti partnerite jaoks ka usaldusväärsemaks, kui me oleme valmis nii suure vastutuse võtma,” ütleb Täll.
Mida annab sümpoosiumi korraldamine Eestile maailmapildis?
Ka maailmapildis on nii EMEÜS-i kui Eesti jaoks suur võimalus ennast näidata. “Kurb tõde, aga Eesti kui väikeriigi olemasolust tihti väljaspool Euroopat ei teata,“ ütleb Täll. Eesti 2019 IFSS aitaks riigi vähemalt metsandustudengite jaoks nähtavaks teha. “Nad õpiksid tundma Eesti kultuuri, siinseid inimesi ja eelkõige saaksid tutvuda meie metsandusektoriga. Saaksime maalida Eestist väga hea kujutise, sest meil on tipptasemel metsanduse tööstussektor, riigisektor ning oleme maailmas aboluutses esirinnas keskkonnakaitse poolest,” sõnab Täll.
Kahe aasta pärast korraldatava sündmuse osas on olemas ka juba ideed ja toetajad. “Peale selle, et RMK on lubanud meid toetada, pöördume ka tööstussektori, erametsandussektori ja ministeeriumi poole ning kirjutame ise projekte. Kindlasti võtame uuesti ühendust ka nende firmadega nagu Stora Enso, Raitwood, Nordwood, HD Forest, Valga puu, kes toetasid meie osalemist LAVis, ” ütleb Täll. Tema sõnul ei ole toetajate leidmine probleemiks, kui ise selle nimel natukene tööd teha.
Suurimaks plussiks sellise globaalse mastaabiga sündmusel nii osalejana kui korraldajana peab Täll eelkõige uute kontaktide loomise võimalust. Täll lisab, et globaalne metsandustudengite võrgustik annab võimaluse luua kontakte üle maailma, näha, kuidas teised seltsid on üles ehitatud ning kuidas ennast majandavad. “Peale taolisi sündmusi pole probleemiks reisida mööda maailma ringi ja leida peaaegu igast riigist keegi tuttav, kes on sind võimeline majutuma,” ütleb Täll.
Küsimusele, mille poolest võiks Eestis kahe aastat pärast korraldatav sümpoosium olla erilisem, vastab Täll peremees Ärni sõnadega filmist “Siin me oleme”: “Köikse suuremad kadakad on meitel, köikse kövemad töömehed on meitel!”. Täll tõdeb, et Eestis sümpoosiumi korraldamine suudab kindlasti näidata, kuidas üks väike riik on suutnud suutnud sotsialistlikust juhtimisest põhjustatud tagajärjedest edukalt üle saada, on neid lahendamas ning jõudnud lühikese ajaga IT-valdkonnas vaieldamatult Euroopa tippu. “Mitte kunagi ei ole sümpoosiumi toimunud riigis, mille emakeele rääkijaid on terve maailma peale kokku ainult miljon. See on kindlasti huvitav kogemus.”
Margit Kattai