Nii nagu eestlased räägivad, et lätlastel on kuus varvast, räägitakse meist kui tagasihoidlikust rahvast, kel veidrusi jagub rohkem kui küllaga. Et iseendast kõneleda pole üldsegi nii huvitav kui lasta seda teistel teha, räägivad kolm Erasmusega Eestis vahetussemestril viibinud tudengit oma ootustest leida eest alaliselt pakane ilm, hordide viisi blonde päid ning pidevaid sauna- ja õllepidusid.
Graafilist disaini õppiv Lorelei otsustas vahetada oma Prantsusmaa elu paariks kuuks Eesti oma vastu. Enne siia saabumist teadis ta Eestist täpselt nii palju, et meie riik asub Prantsusmaast põhja pool, Venemaa kõrval ning et eestlastele meeldib saunas käia, kusjuures saunas ja basseinis pidavat me tema eelteadmiste kohaselt käima ainult alasti. Lisaks sellele lootis ta näha massiliselt blonde päid ning oli enda sõnul valmis selleks, et eestlane on vaikse ja tagasihoidliku loomuga, kellelt suurt juttu naljalt ei kuule. Majandust õppiv Yoann on samuti pärit Prantsusmaalt, Montpellieri päikeselisest mereäärsest linnast, mida oli oodatust kergem maha jätta, sest Eesti külm ja niiske kliima oli – uskumatu küll − üks põhjuseid, miks noormees Eestit sihtkohana üldse kaalus. Ehkki Eestist teadis ta ainult seda, et ilmaga pole meil vedanud ning hinnad on kohati odavamad kui Prantsusmaal, tahtiski ta eest leida seiklust, mis kauaks meelde jääks, ning leiaks aset keskkonnas, mida Yoann pidas teistest Euroopa riikidest, kus ta varem reisinud, turvalisemaks.
Kolmas tudeng, ärijuhtimist tudeeriv Benedikt on pärit Saksamaa väikesest linnakesest Versmoldist. Enne Eestisse tulekut teadis ta meie riigist ja kultuurist üksnes nii palju, kui Vikipeedia võimaldas. Olles juba mõnda aega kohaliku eluga tutvunud, kinnitas ta üht levinud stereotüüpi: eestlane on tõesti vaikne ja tagasihoidlik, kes end ise õhinaga tutvustama ei tõtta, kuid ülessoojenedes on väärt sõbra (kui väga veab, siis lausa mitme) eest.
Eesti külm ja niiske kliima oli – uskumatu küll − üks põhjuseid, miks noormees Eestit sihtkohana üldse kaalus
Välismaalasena Eestis
Lorelei sõnul ei tundnud ta end siin võõrkehana, sest pere, kelle juures ta peatus, võttis teda väga hästi vastu ning aitas tal kõigiti Eesti kultuuriga tutvust teha. Koos käidi nii mitmeid vaatamisväärsusi vaatamas, rabamatkal kui ka kohalikku söögikultuuri nautimas. Ainsa negatiivse näitena toob ta välja olukorrad, kus ümberringi räägiti eesti keeles ning Lorelei ühestki sõnast aru ei saanud. Sellest hoolimata leidis ta meie kultuuriga lähemalt tutvudes, et pealtnäha vaikse ja viisaka eestlase kuvandi all peidab end avatud, endast ja ümbritsevast lugupidav rahvas, kes pärast esimest kohmetusminutit välismaalase julgelt enda seltsi kutsub.
Ka Yoannil jagub Eesti elu kohta peamiselt vaid häid sõnu. Ehkki ta veetis suurema osa oma ajast koos teiste erasmuslastega loengutes, ühiselamus ning üritustel, mis olid mõeldud vaid konkreetselt välistudengitele, leidis ta siiski mõned head sõbrad ka eestlaste hulgast, kellega ta tänaseni aeg-ajalt uudiseid vahetab. Tõenäoliselt oleks tema sõprade hulk veelgi suurem, kui kohalikega oleks kokkupuutepunkte rohkem olnud. Eestlasi näeb ta tagasihoidliku, kuid abivalmi ja lahke rahvana, kelle avatus ületas tema igasugused ootused. Yoann toob välja ka selle, et teatud olukordades oli tema päritolu eestlaste seltskonnas lausa eelis – näiteks kohalike tüdrukutega suheldes. Eesti noormeestel pole aga põhjust konkurentsi karta, sest Yoann on nüüdseks tagasi Prantsusmaal. Teda üllatas Eesti puhul kõige rohkem meie kultuuri dualistlik iseloom – ta leidis, et ühelt poolt on meie ühiskond väga modernne (eriti e-asjade osas), teisalt hoiame kinni oma traditsioonidest ja ajaloost, ning mis seal salata – ka Nõukogude pärandist. Samas leidis ta siit eest ka ehteestlasliku identiteedi meie rahvapärimuse, söögikultuuri, ühiskondlike väärtuste ning looduse näol.
teatud olukordades oli tema päritolu eestlaste seltskonnas lausa eelis – näiteks kohalike tüdrukutega suheldes
Ka Benedikt kirjeldab eestlaseid kui lahkeid inimesi, kes vajadusel alati appi tõttasid. Suurt väljakutset Eestis hakkamasaamine endast ei kujutanud: ainsa keerulise aspektina tõi ta välja igahommikuse ennustustöö garderoobi valimisel, mis meie ilma arvestades on Pauksonite-vääriline katsumus. Ja nii nagu Lorelei teadis eestlaste saunalembusest, ei pääsenud ka Benedikt korralikust leilist, vaid vastupidi – oma kõige meeldejäävamaks õhtuks Eestis peab Benedikt ülikooli poolt korraldatud saunaõhtut, millele järgnes peomaraton Tartu klubides.
Estonian Moments
Lorelei kõige naljakam ja tõenäoliselt ka meeldejäävam situatsioon oli hetk sanatooriumis, kui pesuruumis lähenes talle üks vanem naisterahvas, kes Loreleile pesukäsna pihku surus ja palus enda selga pesta. Tundub osalt ka loogiline, sest nagu ütleb eesti vanasõna, siis häda ei anna häbeneda.
Yoann pääses küll vahejuhtumistest pesuruumis, kuid ka temal on üks naljakas seik rääkida. Nimelt osales noormees poissmeeste oksjonil, kus ta pidi suure rahvahulga ees oma tantsuoskuseid demonstreerima ning võluma rahvast sedavõrd, et keegi ostaks võimaluse temaga kohtama minna. Ehkki enne tuli julgust pitsipõhjast otsida, kukkus üritus tema jaoks oodatust paremini välja ja pakub nalja tänaseni.
pesuruumis lähenes Loreleile üks vanem naisterahvas, kes talle pesukäsna pihku surus ja palus enda selga pesta
Tudengielu Eestis
Yoann toob eesti ja prantsuse tudengielu peamise erinevusena välja selle, et kui kodumaal on kursused üles ehitatud nõnda, et tudeng käib kohal, konspekteerib ning teeb kursuse lõpus mahuka eksami, siis Eestis on üliõpilane õppetöösse rohkem kaasatud tänu grupitöödele, seminaridele ning aktiivsetele aruteludele. Sama leiab ka Benedikt, kes võrdleb õppetööd Eestis ja Saksamaal – meil olevat tudengil rohkem võimalusi õppetöös aktiivselt osaleda ning õppejõuga personaalset kontakti luua, mis Benedikti kodumaal, kus loengusaalis võib olla 200 ja enamgi inimest, on üsna keeruline.
Lõppsõnana jätsid kõik kolm tudengit OLE ROHKEM ajakirjale mõned soovitused, mida järgmistele vahetusüliõpilastele edasi anda: esimese ja kõige tähtsamana ütlevad nad, et ei tohi jätta jonni ning lasta eestlase tagasihoidlikust reaktsioonist, kui ta esimest korda välismaalasest tudengit kohtab, end heidutada. Tõenäoliselt peidab end tagasihoidlikkuse all sõbralik ja seltsiv peoleo. Teiseks soovitavad nad kindlasti vaadata ringi Eestimaa kaunis looduses. Ja lõppeks ütlevad nad, et kui eestlane kutsub välja, tasub minna, sest kohalik teab alati, kus on parim koht õhtu veetmiseks.
Autor: Kristel-Maria Kadajane