Triin Kand: hirmude ja arguse ületamisega suurte tegudeni

Triin Kand: hirmude ja arguse ületamisega suurte tegudeni

Kuigi linna peal levivad jutud, et filosoofiateaduskonnas semiootikat õppivatel tudengitel võib ühel hetkel eksistentsiaalne kriis ootamatult hinge ronida, siis samas teaduskonnas õppiv Triin Kand seda tundnud ei ole. Tartu pakub eri organisatsioonide näol igale tudengile võimalust eneseteostuseks ja kõige olulisem on tegutseda käsikäes missioonitundega.  Kuressaarest pärit Triinul oli juba kaheksanda klassi õpilasena valik kas teha malevatööd või proovida kätt hoopis kohaliku ajalehe toimetuses. Otsus sai langetatud viimase kasuks. Ülikooli tulles seisis ees dilemma, kas minna õppima sotsiaal- või filosoofiateaduskonda. Semiootikaga tutvus ta esimest korda alles ülikoolis, aga vähemasti oli otsus õige. „Tunnen, et olen…
Ajakirja uued ja vanad kalad

Ajakirja uued ja vanad kalad

Ajakirja meeskond on suvega kõvasti täienenud. Vanadest kaladest on alles Argo, Maili ja Kristel-Maria. Kuna Kristel on Tartust eemal, siis teda siit lehelt ei leia, ent kui uudishimu ei anna rahu, tuleb neiu ise üles otsida. Lisaks on meil mitmed uued entusiastlikud toimetajad: Armas, Mari- Liis, Elisabeth, Minna, Kaisa ja Merilin. Aeg-ajalt võtavad kaante vahel sõna ka teised OLE ROHKEM kogukonna liikmed. Külaliste lood rikastavad ajakirja ja annavad mitmekülgsema ülevaate OLE ROHKEM liikumisest. MAILI Maili õpib psühholoogiat ja unistab seetõttu ka telepaatiavõimest. Ta soovitab rohkem olemiseks teha teoks mõni plaan, mis on pikemat aega…
Mulle juba täitsa meeldib siin

Mulle juba täitsa meeldib siin

Ei, mitte siin hooaja esimese ajakirja veergudel oma mõtteid väljendada. See on tõtt-öelda üsna hirmus, kuna lõpukirjandist on möödas juba hulk aastaid ja vahepeal pole pidanud oma mõtteid paberile panema. Aga mulle meeldib siin, Tartus. Olles elanud juba mitu head aastat tudengilinnas, kuid alati pigem pealinna tüüpi neiu olnud ja esimesel võimalusel kodulinna pagenud, tunnistan seda endale esimest korda ja ütlen selle ka avalikult välja: jah, mulle juba täitsa meeldib Tartus. Lõpuks ma tunnen, et Tartust on saamas tudengilinna nime vääriv koht, kus nooruspõlve veeta on ütlemata hea. Mis on siis muutunud? Tudengid.…
Lennukad ideed reaalsuseks

Lennukad ideed reaalsuseks

Tahad ettevõtet teha, aga ei oska kusagilt alustada? Pole piisavalt ressursse? Ei tunne õigeid inimesi? Sellisel juhul tõttab appi Ideelabor.  Ideelabor aitab alustaval meeskonnal mentorite ja praktikute abiga läbi teha esimesed sammud oma ettevõtte loomisel, kus ideest või selle algest vormitakse potentsiaalne töötav ärimudel. Osaleda võivad mitte ainult Tartu Ülikooli, vaid kõikide ümberkaudsete kõrgkoolide ja kutseõppeasutuste tudengid, kellest moodustatud valdkonnaülestest meeskondadest sünnivad üllatuslikud ideed ja lahendused. Ideelabori juhi Maret Ahoneni sõnul on Ideelabor tudengile esmase õppi- mise koht, kus on turvaline ettevõt- lusega alustada: “Me pakume tasuta mentorlust ja õpet, mis on kasulik ja…
„Tänases loengus räägin…” ­–­ Kas unejutt või keskendumisülesanne?

„Tänases loengus räägin…” ­–­ Kas unejutt või keskendumisülesanne?

„Tänases loengus räägin...” on meile kõigile teada-tuntud loengu algussõnad, kuid mõnel juhul võivad need olla ka „unejutu“ esimeseks lauseks.  Ühel või teisel viisil oleme kindlasti kõik avastanud ennast loengu ajal täiesti muust reaalsusest. Lektori jutt – olgu see kui tahes põnev või hoopis lausigav – silmad vajuvad kinni või ei suuda keskenduda. Sellisel juhul pole loengu möödudes suurt vahet, kas olid seal või mitte. Loomulikult ei tasu siis muretseda, sest mõnikord võib seda juhtuda kõigiga. KUI OLED JUBA TULNUD, MIKS MITTE VÕTTA VIIMAST Loengud on reeglina pikad ning võivad üsna passiivsed ja väsitavad olla. Isegi…
Tudeng, ole rohkem!

Tudeng, ole rohkem!

Üliõpilaskonna sihtasutuses (edaspidi TÜÜSA) usume, et tudengid vajavad lisaks erialastele teadmistele ka praktilisi oskusi ja kogemusi sellisest meeskonnatööst, mis ka päriselt üksi töötamisega võrreldes lisaväärtust annab. Usume ka organisatsioonidesse, mis suudavad inspireerida ja süsteemselt toimida, ning reaalselt oma kätega asjade ärategemisse.  Seda ei vaja mitte ainult tulevased tööandjad, vaid kogu ühiskond – erialane spetsialiseerum on vajalik teadmistepõhise ühiskonna toimimiseks, kuid lõpuks saavad tänastest tudengitest ka homse Eesti ettevõtjad, poliitikud, arstid ja haiglajuhid, teadlased, professorid ja rektorid. Kõigi nende inimeste oskustest suhelda, meeskonda luua, organisatsioone juhtida ja päriselt asju ära teha sõltub kogu meie ühiskonna…