Nutiajastu väsitab vaimu

Nutiajastu väsitab vaimu

On 21. sajand ja tehnoloogia on nutikam kui kunagi varem. Interneti olemasolu on täiesti iseenesestmõistetav. Üha vähemaks jääb tarvidust otsida ja ammutada infot füüsilisest materjalist või inimliku kontakti kaudu, sest virtuaalkeskkonnas on teabe saamine, saatmine ja talletamine vaid mõne kliki kaugusel. Sügavust, mõtestatust ja analüüsi on jäänud vähemaks. Sellega on asendunud  Z-põlvkonna motoks saanud mugavus, lihtsus ja kiirus. Tehnoloogiaajastu võimalustest tulenevalt on palju arutletud kas ja kuivõrd drastiliselt on noorte seas vähenenud lugemus ning otsene suhtlus ja interaktsioon kultuuriga. Kas-küsimusele otsest vastust ei saa anda, vaid lisandub veelgi üks küsimus – missuguse sisu…
Miks ma käin ülikooli kõrvalt tööl?

Miks ma käin ülikooli kõrvalt tööl?

Ma elan koos vanematega ja ma ei näe põhjust, miks ma peaksin välja kolima. Meil on hubane korter Tartu kesklinnas, mis on tudengile ideaalne ja ma ei pea üüri ega kommunaalide eest maksma. Sellele vaatamata käin klienditeenindajana tööl. Miks ma olen otsustanud tööl käia? Ma olen klienditeenindaja ja minu pikk tööpäev kestab 14h ja lühike 7h. 14 tundi järjest tööl olla, eriti kiirel päeval, ei ole kuidagi inimlik ja ei meeldi mulle. Ma lohutan ennast sellega, et see on ainult ajutine olukord ja nüüd ma tean, et sellist graafikut ma ei soovi enam…
Kas sa päriselt meeldid enda sõpradele?

Kas sa päriselt meeldid enda sõpradele?

6. augustil ilmus New York Times’is Kate Murphy sigahea kolumn "Do Your Friends Actually Like You?" ("Kas sa päriselt meeldid oma sõpradele?" – toim). Kahetsusväärselt  libises Times’is populaarseks saanud kolumn Eesti (sotsiaal-)meediast valdavalt mööda, sest ülehaibitud presidendivalimised neelasid kõikjal tähelepanu. Tegin lühendatud tõlkeartikli ajakirja OLE ROHKEM jaoks. Mõtle siis ise, kas sa ülehindad oma sõprussuhteid. Mõtle kõigi inimeste peale, kellega sa suhtled päeva, nädala, kuu ja aasta jooksul. Hingede peale, kellega sa jagad sooja embust, uusimat klatši ja intiimseid mõtteid. Inimeste peale, kes on juurdunud just sinu maailmas. Kes neist on sinu sõbrad?…
Ei viitsi, ei taha, ei tee

Ei viitsi, ei taha, ei tee

Sageli on raske otsekoheselt kirjeldada hetkeemotsioone, mistõttu abistav on võtta kasutusele n-ö piltlik kõnepruuk. Sellisel juhul ilmestaks ma oma koolialguse emotsioone allpool kirjeldatavalt. Kujutle, et sul on käte vahele kuhjatud terve hunnik õunu. Vale samm ja üks õuntest potsatab maha. Doominoefektil järgneb viljale veel terve rida järgmisi. Lõpuks jääb sul pihku mõni üksik õun. Või oled ehk ülekoormatust tundnud näiteks õpitükkidega? Seljatad päevi eimidagi tehes ja lükkad samal ajal eemale kõikvõimalikud koolitükid, mis ühekaupa kuhjavad su sahtli. Lõpuks tekib selline virn, et sahtel ei lähe enam kinni. Kui ma varem keskkooli matemaatikatundides armastasin,…