“Minu kõige suurem hobi on eneseareng,” teatab Tartu ülikooli kuuenda kursuse arstitudeng, Forresti jutustaja, alustav romaanikirjanik, kassiarmastaja ja uueneva Tervisearengu mudeli, varasemalt tuntud kui TTOM, eestvedaja Patrick Pihelgas. Nii võiks mõelda, et Patricku elu koosnebki ainult tema harrastustest.
Patrickuga kohtumiseks on paar loogilist varianti – Tartu Ülikooli kliinikumi EMO, kus ta parasjagu praktikat teeb, ÜKSA kontor DD-Hubis või Forrest, kus ta täiskohaga tööd teeb. Valime viimase ja istume sügisesel Tartu hommikul veeklaasi äärde (sest mida muud seal võikski tudengite tervisearengu esinäol hommikul kell 11 olla) ja alustame juttu.
“Seitsmendas klassis küsis ema minult, kelleks ma saada tahan ja mina vastasin, et ma ei tea. Ema siis küsis – äkki arstiks? Mina vastasin – miks mitte.” Nii lihtsalt oligi erialavalik tehtud ja Patrick pole pidanud seda kahetsema. “Siis ei tundunud see amet kuidagi hirmutav,” räägib ta. Kui küsida, kuidas hirmuga täna on, jääb Patrick hetkeks mõttesse. “Meditsiinis tuleb lihtsalt väga palju enne korda teha, kui seal päriselt töötama hakata.”
Suurimaks mureks peab ta arstide ja patsientide omavahelist suhtlust. “Arstide elutempo on praegu nii kiireks aetud, et arstid tunnevad vajadust kogu oma jutt väga kokku pressida ja patsient ei saa sellest mitte midagi aru,” räägib ta. Patricku plaan ongi oma tulevases karjääris panustada eeskätt meditsiinikorraldusse ja arstina mitte praktiseerida.
Järgmisel aastal, kui kool selja taga, plaanib ta meditsiinist üldse pausi võtta. “Tahaks uuesti inimeseks saada, mitte ainult arst olla,” naerab Patrick. See on tugevalt väljakujunenud süsteem, millesse on lihtne ise ära kaduda. Kuuenda kursuse tudengile tundub, et selle süsteemi paremaks korraldamiseks tuleks hetkeks meditsiinist eemale astuda.
Oluline murdehetk Patricku jaoks oli eelmisel aastal, viienda kursuse alguses, kui ta otsustas õpingute kõrvalt minna teenindajana tööle Meat Marketisse. “Eks kõigil arstitudengitel tuleb neid hetki ette ja see on ka üks probleem. See ei ole päriselt okei, et kõik selle läbi peavad elama,” räägib ta. Teenindajatöö pakkus Patrickule hädavajalikku vaheldust ning esialgu ei oleks ta muud enam teha tahtnudki. Meat Marketist sai ta pakkumise alustada ka Forrestis tööd (enam küll mitte teenindajana) ning see on hetkel Patricku jaoks kutsumus, mida ta teeb kõige suurema kirega.
Tee tervislikult rohkem
Patricku graafik on tihe. Tema nädalasse mahuvad kaks täiskohaga tööd Forrestis ja EMOs, vabatahtlik töö tudengiorganisatsioonides, hommikujooksud ja jõusaal. Vajaliku tasakaalu leidmiseks on Patricku sõnul kõige olulisem hoida silm peal oma vaimsel tervisel. “Endast tuleb kaugemale näha, aga mitte kõike ära anda. Kui endal on halb, siis ei saa teistel ka paremaks minna,” ütleb Patrick. “Tudeng saab olla rohkem vaid endasse panustamise läbi. Tihti on noortel ülikooli tulles tunne, et ollakse maailmaparandajad valmis. Alustada tuleb hoopis iseendast, baastasemest ja hiljem tuleb teiste aitamine juba loomulikult,” ütleb Patrick.
Vaimse tervise teemad on Patrickule südamelähedased. Uuenevas Tervisearengu mudelis on viis kategooriat, millest esimene ja kõige alus on vaimne tervis. Sellele järgnevad tervisesõbralik eluviis, võrdne kohtlemine, keskkonnasäästlik käitumine ja alles viimaseks teistesse panustamine ja heategevus.
Tervisearengu mudel (varem Tervisliku Tudengiorganisatsiooni mudel ehk TTOM) saab õige pea täiesti uue stardi. Ehkki sisult ja eesmärkidelt on mudel sarnane, siis muutub täielikult selle vorm. Enam ei ole oluline kindlate kriteeriumite täitmine, millele järgneb taseme tõus või langus. Oluliseks saavad eesmärgid, mille organisatsioonid enestele seavad. Kusjuures mudelit saavad kasutada kõik organisatsioonid, mitte ainult tudengid. Ainus tingimus on, et organisatsioonid mainiksid, et tegu on noorte algatusega. “Tudengid on kõige võimekam seltskond üldse, sest eluraskused ei ole kõige täiega motivatsiooni veel maha löönud,” naerab Patrick.
Tervisearengu tiimi liikmetest saavad organisatsioonidele konsultandid, kes suhtlevad organisatsiooni esindaja ja tervisearengu entusiastiga, annavad nõu, aitavad eesmärke seada ja kontrollivad, kas midagi ka muutunud on. “TTOM oli oma mudeliga ajale jalgu jäänud. Osad organisatsioonid olid täitnud absoluutselt kõik kõige kõrgema taseme kriteeriumid – kas areng jääb nüüd seisma? Ei jää,” selgitab Patrick. Kui varem oli vastutus TTOMi inimeste käes kontrollida ja vajadusel taset tõsta või langetada, siis nüüd on vastutus oma organisatsiooni arengu eest organisatsioonil endal.
Uus mudel avab võimaluse liitumiseks ka neil, kes varem tundsid, et neile tuleks ebaausalt palju erandeid teha. Korporatsioonid, kes ei plaani alkoholi pakkumisest loobuda, ei pea seda tegema, et astuda samme muus osas tervislikuma organisatsiooni poole. Iga organisatsiooni teekond on nende endi teha.
Eneseareng on hobi
Kõige suuremaks mureks tänases maailmas peab Patrick austuse puudumist. “Seda nii teiste inimeste kui maailma vastu,” selgitab ta. Kliima ja keskkond on üks neist teemadest, mida see puudutab. Aga ka vaenulikkus, viha ja pettumus, mis ühiskondades aina enam välja paistab. “Oluline on mõista, et iga inimene on inimene. Inimsuhted on elus kõige olulisemad ja kui need on korras, siis muud ei olegi vaja,” ütleb Patrick. “Kui ei oleks inimgruppide suvalist vihkamist, siis ei oleks Tervisearengu mudelit vaja.”
Mis aga pakub ühele aktiivsele tudengile kõige enam rõõmu? “See, et enesearengut oma hobiks nimetada on tänapäeval juba üsna okei,” naerab Patrick. Noor arst pühendab päevast teadlikult aega heade raamatute lugemisele, podcastide kuulamisele ja tarkade inimestega suhtlemisele. Ilmselt paljude jaoks on üllatus, et tal on käsil ka ilukirjandusliku romaani kirjutamine. Loo tegevustikust Patrick palju ei avalda, aga nii palju on teada, et see toimub kauges minevikus ja tema loodud maailmas juhtuvad ka fantastilised asjad. Jääb üle vaid oodata, sest Patrickul on plaan esimene raamat avaldada juba järgmisel aastal.
autor: Ele Loonde