Selle looga jätkub Tartu tudengiorganisatsioone tutvustav lugude seeria. Et pisut lihtsustada selles kirjus maailmas orienteerumist, on organisatsioonid vaatluse all tüüpide kaupa. Esimeses osas sai lugeda akadeemiliste ja esindusorganisatsioonide kohta. Käesoleva loo fookuses on ülelinnalised ja erialaorganisatsioonid – nende igpäevaelu ja levinumad müüdid, mis seda saadavad.
Ülelinnaliste organisatsioonide olemust aitab selgitada AEGEE-Tartu.
Väärtused, mis ühendavad
Nii nagu nimigi ütleb, moodustub ülelinnaliste organisatsioonide liikmeskond tudengitest “üle linna”. See tähendab, et kirev, kuid sarnaseid väärtusi ja huvisid jagav tutvusringkond on garanteeritud. “Ülelinnalised organisatsioonid pakuvad põnevat vaheldust ülikoolielule ja õpitavale erialale. Kuna meil on liikmete seas tudengeid mitmesugustelt erialadelt, on liitudes võimalik sõbraks saada erineva tausta ja oskustega inimestega. See laiendab silmaringi, võimaldab üksteiselt õppida ja tutvusringkond suureneb oluliselt”. Samal ajal on oluline ka liikmete heaolu organisatsioonis. “AEGEE jaoks on oluline hoida oma tegevuses mitteakadeemilist ja vaba õhkkonda, kus kõik inimesed tunneksid ennast kaasatuna. Meil ei ole nii pikki traditsioone kui üliõpilaskorporatsioonidel, oleme oma tegevuses paindlikumad ja kõik liikmed on algusest peale võrdsed”.
Ühiskondlik aktiivsus ja sotsiaalne närv
Ülelinnaliste organisatsioonide tegevus on sageli seotud ühiskondlikult oluliste ja kaalukate teemadega. Samuti ollakse tihti osa suuremast rahvusvahelisest kogukonnast ja kontakte ning koostööpartnereid leidub üle terve Euroopa. Nii on ka AEGEEs: “AEGEE-Tartu tegeleb noortele mitteformaalse hariduse võimaldamise ja kogukonna loomisega nii Tartus kui ka Euroopas. Meil on neli fookusala, mis muutuvad iga mõne aasta tagant ja milleks praegu on vaimne tervis, kliimakriis, sotsiaalne õiglus ja poliitiline aktivism. Korraldame sotsiaalseid ja harivaid üritusi ning peame oluliseks enesearengut ja koostööd. Suur osa meie tegevusest keskendub ka kultuurivahetusele ja Euroopa tundmaõppimisele, kuna AEGEE harud on olemas pea igas Euroopa riigis. Seega tegeleme paljude eri tüüpi teemadega, kuid neid ühendab ühiskondlik tähtsus ja päevakajalisus”.
Ühiskondlike teemadega tegelemine annab kahtlemata väärt kogemusi edaspidiseks. Samuti on boonuseks see, et igaüks saab panustada täpselt seal, kus tema huvid ja oskused seda kõige paremini võimaldavad. ”Meie tegevused on eripalgelised, võimalik on tegeleda nii tõsiste teemadega kui panna rõhku sotsiaalse elu arendamisele. Organisatsiooni igapäevast eluolu korraldavad tiimid, kuhu kuulumine annab väärtuslikke korraldamiskogemusi, õpetab koostööd ja oskusi, mis võivad olla väga kasulikud ka hilisemas tööelus”.
Võimalus õppida
Võib ehk tekkida tunne, et ülelinnalise organisatsiooni tegevuses kaasalöömiseks on vaja juba korralike eelteadmisi ja oskusi, kuid AEGEE-Tartu kummutab selle müüdi tudengiorganisatsioone iseloomustava kuldse tõega: “Tudengiorganisatsioonid ongi suurepärane koht, kus katsetamise kaudu ja toetavas õhkkonnas uusi oskusi omandada,” lisades veel juurde, “Meie liikmeks on oodatud 18-35aastased ja euroopalike väärtustega noored igalt erialalt. AEGEE liikmeks võib astuda ka siis, kui oled juba ülikooli lõpetanud või õpid hoopis kutsekoolis”.
Eelarvamustega seoses toob AEGEE-Tartu välja ka ühe koomilise juhtumi, mis nende organisatsiooniga aeg-ajalt seostub: “Meid aetakse vahel küll segamini AIESEC-i või AEG pesumasinafirmaga, kuid selgitades saavad inimesed kiiresti aru, et tegeleme millegi muuga”.
Seega on ülelinnaline organisatsioon sobilik koht enese proovilepanekuks ja arendamiseks neile tudengitele, kellele pakuvad huvi ühiskondlikud teemad ja rahvusvaheline suhtlus. Seejuures ei tasu end kohutada lasta suurest vastutusest, sest, nagu öeldud, kõik on õpitav ja tudengiorganisatsioon on selle jaoks suurepärane koht.
Erialaorganisatsioonide olemust avame Eesti Füüsikaüliõpilaste Seltsi (FÜSi) tegevuse ja selgituste abil.
Kontaktid, kogemused, võimalused
Iga eriala on unikaalne ja seetõttu oma nüanssidega, millele tuleb tähelepanu pöörata ka väljaspool ülikooli. Erialaorganisatsioonis just seda tehaksegi. “Kuna igal valdkonnal ning erialal on omad huvid ja soovid, siis tuleb sellega ka arvestada. FÜSi on kokku tulnud äge sats sarnase maailmapildiga inimesi, kes soovivad ennast teostada”. Üheskoos tegutsevate ja sarnaselt mõtlevate inimestega on võimalik palju korda saata, kui vaid ise tahta. “Iga tudeng saab erialaorganisatsiooni kuulumisest täpselt nii palju, kui palju nad ise tahavad sealt võtta”.
Kuigi eriala määrab suuresti erialaorganisatsioonide liikmeskonna, leidub ka erandeid. FÜS on siinkohal üheks neist, oodates oma ridadesse füüsikasõpru teisteltki erialadelt, näiteks kuulub FÜSi ridadesse ka arvutitehnikuid ja biolooge. “Olles küll erialaorganisatsioon, ootame siiski kõiki ägedaid noori, kes soovivad ennast teostada ning teha rohkemat kui lihtsalt kolm aastat läbi ülikooli tiksuda. Füüsikahuvi tuleb kindlasti aga suureks plussiks”.
Eriala areng laiemalt
Kahtlemata on erialaorganisatsioonide üks peamisi ülesandeid oma liikmete harimine ja neile erialaste arenguvõimaluste pakkumine. Kuid mitte ainult. FÜSi näitel mahub erialaorganisatsiooni tegevuste hulka nii mõndagi: “Võib öelda, et igapäevaselt aitab FÜS kaasa kogu Füüsika instituudi elu ladusale toimimisele. Me oleme ühenduslüliks tudengite ja õppejõudude vahel ning aitame kõiki nii suurte kui väikeste muredega. Muidugi ei saa ka ilma vaba aja sisustamiseta ehk korraldame üritusi, kus saavad meie liikmed tulla kokku mõnusat aega veetma. Olgu selleks siis näiteks saunaõhtu või lauamänguõhtu”.
Lisaks seisavad paljud erialaorganisatsioonid selle eest, et nende eriala oleks nähtav ka ühiskonnas laiemalt. Nii on ka üks osa FÜSi tegevusest suunatud oma mõtteviisi tutvustamisele avalikkuses: “Laiemas mõistes on meie missioon aga loodusteaduste, täpsemalt füüsika, populariseerimine nii noorte kui vanemate seas”.
Eelarvamused… või siiski mitte?
Oleme selles lugude seerias käsitlenud ka suurimaid eelarvamusi, mis ühe või teise organisatsioonitüübiga kaasas käivad. FÜS ise toob välja, et nemad ei ole enda kui erialaorganisatsiooni kohta eelarvamusi kohanud ja teevad pidevalt tööd selle nimel, et väärarusaamu ei saakski tekkida: “Me ei ole väga hästi tuntud n-ö võõrastes ringkondades. Eelarvamused ei saa tekkida millegi kohta, millest pole kunagi kuulnud. Lisaks, oma väikeses suhtlusringikeses teeme me piisavalt head reklaamitööd, et ennetada igasuguste eelarvamuste teket”.
Kui kellelgi on siiski mingil põhjusel tekkinud tunne, nagu oleks erialaorganisatsioon pelgalt sama asja õppivate tudengite formaalne ühendus, siis selle müüdi võib küll kummutatuks lugeda. Erialaorganisatsioonis on võimalik arendada iseennast ja õpitavat eriala tervikuna ning luua sarnaselt mõtlevate inimestega kontakte ja sõprussuhteid, mille väärtus ajaga aina suureneb.
Tekkis huvi?
Ülelinnaliste organisatsioonidega saab üldjuhul liituda igal ajal. Tuleb lihtsalt soovitud organisatsiooniga ühendust võtta ja lisainfot küsida. Samuti korraldavad nad õppeaasta jooksul huvilistele ka infoõhtuid. Lisainfot AEGEE-Tartu kohta leiab kõige kiiremine organisatsiooni Facebooki lehelt.
Erialaorganisatsioonidega saab samuti liituda üldjuhul igal ajal. FÜSiga liitumiseks tuleb esitada avaldus ja seda võib teha ükskõik millal. Lisainfot FÜSi kohta saab nende veebilehelt.
Ülevaate enamikust Tartus tegutsevatest tudengiorganisatsioonidest, sealhulgas kirjeldatud ülelinnalistest ja erialaorganisatsioonidest, saab OLE ROHKEM. veebilehelt.
Autor: Hannabel Aria