Kui sind kõnetavad traditsioonid ning kindlad põhimõtted, siis liitumine mõne akadeemilise organisatsiooniga võib olla just sinu jaoks. Korporatsioone ja seltse on Tartus väga erinäolisi. Selles artiklis teeme tutvust naiskorporatsioon Amicitiaga, kelle tegemisi tutvustab nende esinaine Kirsika Berit Reino.
Mis on Amicitia?
Nimi Amicitia tuleb ladina keelest ja tähendab sõprust. Amicitia ühendab erinevaid inimesi, nii tudengeid kui ka vilistlasi eri põlvkondadest ja erinevatelt erialadelt. Amicitia on eluaegne ja siit saab sõbrad kogu eluks. Hindame üle kõige haridust ja akadeemilisust ning see on see, mis meid liidab. Sõbrad erinevatelt erialadelt on miski, mida ülikoolis muidu võib-olla ei leiaks.
Keda te oma ridadesse ootate?
Ootame eesti soost naisüliõpilasi. Võtame liikmeid vastu neist kõrgkoolidest, kus saab omandada doktorikraadi vähemalt kahel suunal.
Mida peaks tegema, et teiega liituda?
Kõige lihtsam on hoida silmad lahti oma õppehoonetes, kus on üleval meie külalisõhtute plakatid. Oleme olemas ka Instagramis ja Facebookis, mõlemas korporatsioon Amicitia nime all, kus on samuti informatsioon meie külalisõhtute kohta. Pärast kahel külalisõhtul osalemist saab esitada avalduse sooviga liitumiseks. Meie külalisõhtud toimuvad 17. ja 25. septembril kell 19.15 aadressil Kastani 65-2.
Mida korporatsiooni kuulumine tudengile annab?
See annab akadeemilisemat ja laialdasemat pilti ülikooliaastatele. Kui tudeng tuleb Tartusse õppima ja tal ei ole tuttavaid teistelt erialadelt, siis korporatsioon on see koht, kus saab tutvuda väga paljude erinevate inimestega. Igapäevaselt tegutseme oma konvendis. Peame mitmeid tähtpäevi, näiteks rahvusülikooli aastapäeva. Tähistame ka oma asutamise ja taasasutamise aastapäevi. Meil on nii sissepoole suunatud üritusi ainult oma liikmetele kui ka koos mõne teise akadeemilise organisatsiooniga. Samuti korraldame väljapoole suunatud üritusi, näiteks kevadel volbrit. Meil on ka referaatõhtud, mida peame vahepeal koos erinevate korporatsioonidega. Igal semestril on erineva meeskorporatsiooniga tantsukursused. Amicitiaga liitumine ei tähenda, et teistest ei kuulegi enam midagi.
Mis teeb Amicitia eriliseks?
Nagu kõik teised korporatsioonid, oleme ka meie intiimorganistatsioon. Tunneme kõiki oma liikmeid ja suhtleme peaaegu iga päev, mida paljudes teistes organisatsioonides ei tehta. Me rõhutame väga naiselikkust, mis väljendub ka riietuses. Tekli ja lindiga ehk oma värve kandes kanname ainult seelikuid ja kleite.
Millal Amicitia alguse sai?
1924. aastal tuli Tallinnast Tartusse kaksteist tütarlast. Nad mõtlesid, et lähevad küll erinevaid erialasid õppima, aga tahaksid ikkagi koos olla. Korporatsioonid olid just hakanud Eestis tekkima ning neiud otsustasid, et teevad ka oma korporatsiooni. Nii saigi Amicitia alguse.
Meie värvide saamislugu on väga romantiline: valikus oli lausa 92 värvikombinatsiooni, aga õiged värvid leiti tegelikult hoopis teisiti. Tolleaegne liige Emilie Ruubel oli väga armunud. Ta nägi sirelioksa kuldses vaasis ning tema jaoks oli see kõige ilusam asi, mida ta kunagi näinud oli. Ta pakkus välja, et sirelililla, roheline ja kuldne võiks olla Amicitia värvideks ja teised olid temaga nõus. Toona ei jõudnud me pikalt tegutseda, sest nõukogude võim keelustas kõik korporatsioonid. Amicitia taaselustati 1989. aastal, kui sai kokku kaks huvigruppi, kes tahtsid mõlemad korporatsioonile uue elu anda. Pärast seda oleme kasvanud ja õitsenud kuni tänapäevani.
Milline on sinu korporatsioonikogemus?
Kui tulin ülikooli, kuulsin esimest korda korporatsioonidest. Kaks tükki jäid silma ja käisin mõlema külalisõhtul. Ma ei tundnud siin kedagi, aga sisetunne ütles, et Amicitia on mulle õigem koht. Enne täisliikmeks saamist olin rebane, nagu korporatsioonides ikka. Need inimesed, kellega koos rebane olin, on mulle siiani kõige lähedasemad. Kuna Amicitia on sõpruskond, siis minu jaoks tähendabki korporatsioon kõiki neid sõpru, kelle olen siit leidnud. Rebane olin kaks semestrit ning sain juba teise semestri lõpus värvid (ehk olin värvikandja rebane). Värvikandja rebaseks saamine ei ole tavaline, aga tublile ja hakkajale tudengile pole see sugugi võimatu.
Olen olnud nii majaema kui ka abiesinaine ning sel semestril otsustasin kandideerida ka esinaise ametikohale. Kuigi tegelikult algas mul alles seitsmes semester ja olen üpris noor, siis tundub, et teised liikmed usaldavad mind piisavalt ning valisid mind esinaiseks. Korporatsiooniga liitumine on mu ülikooliaastate parim otsus.
Linda Suurmets, Tuuli Reinthal ja Kirsika Berit Reino Amicitia rebastena…
… ja täisliikmetena abiesinaise, esinaise ja kirjatoimetajana.
Amicitia külalisõhtud toimuvad 17. ja 25. septembril kell 19.15 aadressi Kastani 65-2.
autor: Anni Leena Kolk