Kuigi Tartu Tudengipäevade kevadfestival jääb sel aastal erandkorras ära, ei tähenda see, et festivali vaimsus kuhugi kadunud oleks. Et järgmist festivali toredam oodata oleks, jagavad sooje meenutusi festivalimelust Tartu Tudengipäevade projektijuhid.
Tartu Tudengipäevade endine projektijuht Katre Kanne, kes juhtis organisatsiooni aastatel 2012–2015 ning oli aktiivliige 2010–2015, meenutab 2011. aasta teadusteemalist sügisfestivali, mil Tudengileiutisest pidi saama teadusaastale pühendatud festivali temaatiline üritus. “Paar päeva enne ürituse toimumist, kui registreeritud oli vaid üks leiutis, hakkasin oma korterikaaslastele pinda käima, et nüüd on vaja midagi leiutada. Nad genereerisid ja meisterdasid pannilabidale pritsmeblokeerija – Pritsmeblokaator 2000, mis kaitses selle eest, et pelmeene praadides õli särgile ei pritsiks. Kasutasime seda ka mõned korrad hiljem kodus, kuid suuremat menu sellel polnud. Kellegi teise sõber leiutas ka midagi kogunenud vetsupaberirullidest ja kolme leiutisega sai üritus korraldatud.”
Festival areneb koos osalejatega
Katre Kanne meenutab, et oli Tartu Tudengipäevade tiimis ajal, mil festivali korraldamises viidi läbi suuremaid muudatusi – korraldajad pidid aina rohkem mõtlema, mis on osalejatele piisavaks motivatsiooniks, et ehitada Paadirallile paati või tudengileiutist või tulla oma garaažibändiga publiku ette Tudengibändile. Osalejatele oli vaja pakkuda häid auhindu ning toetajate leidmiseks tarvis rohkem pildis olla, tänu millele tekkis eraldi turunduse toimkond. “Näiteks muutus oluliseks Facebooki lehe haldamine, varasemalt piisas vaid kodulehest ja plakatitest ühikate seintel,” ütles Kanne.
Kõik ei läinud siiski ilma viperusteta: “Üheks reklaamürituseks meie autosponsorile pakkusime välja uudse Autokaraoke Raekoja platsil. Ürituse toimumise hilisõhtul panime autosse arvuti, kust sai omale sobiva laulu valida ning sättisime kõlarid ja mikrofonid valmis. Osalejad olid juba nimekirjas ootamas, kui selgus, et keegi oli arvuti, kust sõnad ja taustamuusika tulid, laadimisjuhtme kogemata selle tagant lahti ühendanud! Tagajärjeks 10-minutiline piinlik vaikus eetris ja palju-palju sebimist, et viga tuvastada.”
Nendel aastatel leidis aset veel suuri muudatusi – Tudengipäevade üks suurüritusi Öölaulupidu keelati ära kõigile armsaks saanud Kassitoomel, sest aprilli lõpus muru alles tärkab ja ei talu nii suurt rahvamassi, lisaks avastati ühe puu seest kaitsealuse linnu pesa. Alustati uue toimumiskoha otsinguid, kuid tol hetkel ei suutnud miski konkureerida laululavaga. “Üritus oli tore ja populaarne ka uues toimumiskohas, kuid tudengitele omane kaootilisus oli kadunud,” sõnas Kanne. Aastatel 2015–2017 oli projektijuhiks Hendrik Roland Helm ning sel ajal leidis Öölaulupeo asukoha küsimus lahenduse – üritus koliti Raadile, mis on Öölaulupeo koduks praeguseni. “Mul on väga hea meel, et nüüdseks on leitud laulmise jaoks järgmine Tartu kaunis org, kus avaldub Öölaulupeo müstilisus,” ütles endine projektijuht Katre Kanne.
Projektijuhi roll kasvatab
Tartu Tudengipäevade praegune projektijuht Kaarel Lott meenutab 2017. aasta sügisfestivali, mil oli just verivärske rebasena Tudengipäevade tiimiga liitunud. “Ühel hommikul oli mul ülesanne koos kahe teise korraldajaga sõita Tartu piirile mingisuguse lauda taha, kus oli hiiglaslik rehviladu, ning tuua sealt Käruralli tarbeks kaubikutäis autokumme. Käiku vürtsitas asjaolu, et kõik rehvid olid täitunud pori ja sõnnikuga, nii et äärmiselt meeleolukas oli neid autosse loopida. Iga rehviga, mis autosse viskasin, muutus mu riiete toon üha enam halli- ja beežikarva, lõhnast rääkimata. Ma arvan, et see oli hetk, mil sain aru, et festivali korraldamine on tõenäoliselt üks ebaglamuursemaid tegevusi, mida tudengiajal teha,” rääkis Lott.
Sellegipoolest on Tartu Tudengipäevade korraldamine Kaarli sõnul väärtuslik kogemus – näiteks on see hea võimalus arendada otsustusvõimet. “Olen viimaks mõistnud, et ka halb otsus on sageli parem kui otsustamatus. Juhina kõigile sõbrameheks olles on paraku alati väike oht, et inimesed hakkavad seda ära kasutama. Seetõttu olen õppinud võimalikult paljudele toeks ja sõbraks olemise kõrvalt säilitama enda autoriteeti. Viimaks tunnen, et olen õppinud ka keerulistes olukordades paremini kainet ja rahulikku meelt säilitama, olukorda laiemalt nägema,” sõnas ta.
Tartu Tudengipäevade projektijuhiks olemine on hea võimalus vastutusrikkasse rolli sisse kasvada juba ülikooliajal. “Festivali korraldamine ja juhtimine andis mulle võimaluse teha väga palju vigu ning õppida katsetamise kaudu,” võttis festivali korraldamise kokku endine projektijuht Hendrik Roland Helm.
Näeme Tartu Tudengipäevade sügisfestivalil!
autor: Karolina Kadak, Tartu Tudengipäevade meediajuht