Kuidas sotsiaalmeedia organisatsiooni heaks tööle panna

Tänapäeva internetipõhise suhtluse maailmas veedavad noored märkimisväärse aja oma päevast erinevaid sotsiaalmeedia kanaleid külastades. Saadud informatsiooni põhjal planeeritakse oma tegevusi ja tehakse tulevikku puudutavaid valikuid. Küsisime sotsiaalmeedias aktiivselt silma paistnud organisatsioonide esindajate käest nõuandeid, kuidas see kõikvõimas meedium enda eesmärkide saavutamiseks tööle panna.

Nii nagu iga uue projektiga alustamine nõuab ettevalmistust, tuleb ka enne sotsiaalmeediale pühendumist väga selgelt läbi mõelda, mis on eesmärk ja mida saavutada tahetakse. DD Akadeemia tegevjuht Martin A. Noorkõiv rõhutab, et lihtsalt kohalolu ja rumal aktiivsus punkte ei anna, vaid enne tuleb põhjalikult paika panna, millist osa sotsiaalmeedia organisatsiooni laiemas kommunikatsioonistrateegias mängib.

Üliõpilaskonna Sihtasutuse (ÜKSA) kommunikatsioonijuht Karoli Noor leiab, et kõik ei pea olema sotsiaalmeedias aktiivsed lihtsalt sellepärast, et teised seda on. Ometi on tegemist praeguste tudengite ühe suurema infoallikaga, mistõttu on see kasulik kanal ka organisatsiooni jaoks.

Organisatsiooni ELSA Estonia turundusjuht Ingrid Lauringson märgib, et tänapäeva internetipõhises maailmas ei piisa enam sotsiaalmeedias pelgalt nähtav või aktiivne olemisest, vaid tuleb olla strateegiliselt õigel ajal ja õiges kohas. Kuna turundusest sotsiaalmeedias on kujunenud omaette teadus, tuleb esialgu selgeks teha põhilised turundusstrateegiat puudutavad printsiibid. Appi tulevad teemakohased loengud, internet ja isiklikud kogemused. Ingrid toob näite, et hiljuti olid ELSA Estonial külas Annu ja Reimo Turundusjutud, kes jagasid kasulikke nippe sotsiaalmeedias silma paistmiseks. „Näiteks saime teada, et Facebooki lehele ei tasuks lisada fotosid, millest üle 20% moodustab tekst, kuna sealsete algoritmide tõttu jõuab selline postitus vähemate inimesteni. Google on teiste taoliste seaduspärasuste leidmiseks ideaalne platvorm,“ soovitab ta. Eduka turustamise keskmes on kindlasti pilkupüüdev visuaal, mis tekitab inimestes huvi. „Isiklikust kogemusest saan öelda, et efektiivse reklaami jaoks on vaja järjepidevust, häid ideid ja wow-efekti. Selleks tuleb olla loovam ning innovaatilisem kui kunagi varem, kuid sealjuures on tähtis säilitada organisatsiooni nägu ja kuvand,“ räägib Lauringson.

Ühtse organisatsiooni kuvandi loomiseks soovitab Martin Noorkõiv esitada endale kaks küsimust. Esiteks, milline on organisatsioon tegelikult füüsilises maailmas, ja teiseks, kas organisatsiooni sotsiaalmeedia „nägu” vastab sellele kuvandile. Kui vastused ei klapi, tuleks midagi muuta. „Kui organisatsioon ise on lõbus ja energiline, siis peaks see paistma ka sotsiaalmeediast, kui akadeemiline, siis sellele vastav,“ teeb Martin kokkuvõtte. Karoli Noor ÜKSAst juhib tähelepanu, et sotsiaalmeedias rakendatava stiili valik oleneb väga palju sihtgrupist, keda soovitakse kõnetada. „Meie organisatsiooni ja sihtgrupi kontekstis ei ole akadeemilisuse säilitamine otseselt oluline,“ toob ta näite. Vastupidiselt ÜKSAle sõnab Korp! Revelia esindaja Kristjan, et nende jaoks on ka sotsiaalmeedia puhul tähtis säilitada teatav akadeemiline vaoshoitus.

AIESEC Tartu personalijuht Kristin Kask nendib, et ka AIESECi jaoks on nähtavus sotsiaalmeedias olulise tähtsusega, sest enamik tänapäeva noori on seal aktiivsed ja avastavad enda jaoks uusi võimalusi. „Kindlasti on sotsiaalmeedias tähtis ka hea välja näha. Kogu sisu ja postitused peavad kokku sobituma, välja paistma ning olema korrektsed nii grammatiliselt kui stiililiselt,“ räägib ta. Oluline on tähele panna, et erinevatel platvormidel ei kajastataks täpselt sama sisu, sest nii kaob erinevate kanalite mõte ära. „Lihtne viis, kuidas kõik see enda organisatsiooni jaoks tööle panna, on luua brändiraamat, kust saavad kõik lugeda, millised on sotsiaalmeedias reklaamimise reeglid ja soovitused. AIESECis on selline juhend ülemaailmne,“ räägib Kristin. Turundusstrateegia olulisust rõhutab ka Ingrid Lauringson, väites, et hea organisatsiooni tunnus on selge ülesannete jaotus. „ELSA Estonia sotsiaalmeediakontode haldamisega tegelevad kindlad isikud ja iga postitusega tuleb järgida ka meie organisatsiooni identiteeti, missiooni ja visiooni. Lisaks kasutame erinevaid sotsiaalmeedia platvorme erinevalt – Facebook on meie ametlikum ning akadeemilisem infokanal, samas Instagrami postitustesse suhtume veidi vabamalt. Kokkuvõtlikult – tähtis on reeglid paika panna ja neid järgida,“ soovitab ta.

Sotsiaalmeedia on organisatsiooni reklaamimiseks kahtlemata võimas turunduskanal. Õige strateegia puhul kajastub see ka värbamistulemustes. Lauringson toob näite, et ELSA Estonia puhul on eriti mõjusaks osutunud videod, kuid esmalt tuleb selgeks teha, mis on video eesmärk. „Viimane ELSA Estonia Facebooki lehel jagatud video oli tehtud eesmärgiga saada meie juhatusega tegusaid juuratudengeid liituma. Selleks kaasasime videosse juuravaldkonna autoriteedid kolmest advokaadibüroost, kes rääkisid meie organisatsiooni kuulumise hüvedest ning julgustasid tudengeid aktiivsed olema. Just see lühike klipp oli motiveerinud mitmeid tudengeid meiega ühinema,“ räägib Ingrid.

Video kui tõhusa meediumi on sotsiaalmeedias kasutusele võtnud teisedki organisatsioonid. Korp! Revelia esindaja Kristjan räägib, et nende korporatsiooni Facebooki ja koduleheküljel kogemuslugusid tutvustav video ei olnudki mõeldud otseselt värbamiseks, vaid pigem organisatsiooni tutvustamiseks ja enda avamiseks. Video tõhususes on veendunud ka korporatsioon Sakala Senior ksv! Hendrik Johannes Terras, kes kinnitab, et video on hea moodus uute liikmete värbamiseks, kuna inimesed panevad seda rohkem tähele. Korp! Sakala, mis järgib ajalooliste traditsioonidega värbamiskampaaniat, rõhudes peamiselt külalisõhtutele, on juba aastaid paralleelselt pidanud oluliseks ka vennaskonda tutvustavaid videoid. Hendrik räägib, et sel aastal pöörati video sisule erilist tähelepanu ja tulemus kajastus ka värbamiskampaania edukuses.

Olenemata organisatsiooni eesmärkidest sotsiaalmeedias, on oluline teada, kellele sisu luuakse. ÜKSA kommunikatsioonijuht Karoli rõhutab, et igasuguse reklaami ja turunduse juures on kõige olulisem tunda oma sihtgruppi. See kehtib nii üldiste postituste kui ka visuaalide ja tekstide kohta. „Kõige olulisem on postitada seda, mida su sihtgrupp tahab näha, mitte seda, mida sina tahad neile öelda.“ Karoli toob näite, et selle asemel, et öelda „Me pakume praktikavõimalusi välismaal!“, saab esitada küsimuse „Tahad minna põnevale praktikale välismaal? Meie kaudu saab!“. Seejuures tuleb teksti loomise juures tähelepanelik olla, et see ei mõjuks liiga topshopilikult.

Kasutades sotsiaalmeediat värbamiskampaanias, ei tohiks jääda lootma pelgalt reklaamile internetis. Ingrid Lauringson rõhutab, et kui sotsiaalmeediavälised viisid inimesteni jõudmiseks kõrvale jätta, võib informatsioon nii mõnestki potentsiaalsest liikmest mööda minna. Hendrik Terras tõdeb, et Sakala vennaskonnaga liitumise otsus tehakse tavaliselt siiski külalisõhtule tulles, sest kohapeal saadakse kõige parem ettekujutus, milliste inimestega on tegu, on nad meeldivad ja kas on soovi nende kõrval edasi võidelda. Kristin Kask AIESEC Tartust lisab, et ka e-mail on hea võimalus inimesteni jõudmiseks. Karoli Noor soovitab olla aktiivne, saavutada otsekontakt ja paluda olemasolevatel liikmetel sõpru infoõhtutele kutsuda. „Meie organisatsioonil oli enda hinnangul sel sügisel väga hea värbamiskampaania, kuna kandideeris rohkem vabatahtlikke, kui saime organisatsiooni vastu võtta. See tähendas tubli tööd sotsiaalmeedias, OLE ROHKEM tudengimessil ja ka loengukülastusel. Seega näitab meie praktika, et sotsiaalmeedia on küll oluline värbamiskampaania osa, kuid teisi kanaleid ei tohi samuti unarusse jätta,“ avab Karoli hea värbamiskampaania tagamaid. „Oluline on ka meeles pidada, et tööaeg ei ole alati korrelatsioonis värbamise tulemusega: Work smart, not hard!“ soovitab ta.

Ingrid Lauringson ELSA Estoniast nõustub, et personaalset lähenemist ei tasu alahinnata. „Professionaalne ja stiilipuhas turundus püüab pilke, kuid ainuüksi sellest ei piisa. Selleks, et tudeng just teie organisatsiooniga liituks, on tähtis rõhuda enda erilisusele, väärtustele ja veelgi enam – ühtekuuluvustundele. Oluline on näidata, miks te midagi teete. Oma toote müümiseks tuleb sihtgrupile tekitada tunne, et selle tooteta jäävad nad millestki ilma. FOMO (Fear of Missing Out) on eduka turundusstrateegia salajane koostisosa, mis võib teie värbamiskampaania uutesse kõrgustesse viia,“ jagab ta soovitusi.

Ometi jääb õhku küsimus, milline on see kõige parem meetod uute liikmete värbamiseks. Eduka värbamiskampaania võti seisneb sotsiaalmeedia sidumises kogu muu värbamisprotsessiga. Tähtis on ka selgeks teha, milliseid inimesi soovitakse värvata.

DD Akadeemia tegevjuht Martin sõnab, et kõige olulisem on teada, keda tegelikult organisatsiooni tahetakse ning seejärel mõelda, mis neil inimestel südame kiiremini tuksuma paneb. Tasub otsida juba olemasolevate liikmete sarnaseid inimesi. Lõpetuseks lisab korp! Sakala vennaskonna liige Hendrik Johannes Terras, et värbamiskampaaniat tehes tuleb ise olla entusiastlik ja organisatsiooni uskuda, küll siis inimene ise otsustab, kas ka talle see meeldib, mida sa räägid.

Liisbet Saue