Mis imeloom see OLE ROHKEM. ikkagi on ning kuidas see täpsemalt alguse sai? Vastuseid jagab Kaspar Kruup – mees, kes need sõnad esimest korda välja hõikas. Samuti arutleme, kuidas on OLE ROHKEM. ajas muutunud ning milline võiks välja näha selle tulevik.
OLE ROHKEM. ei ole ainult tühipaljas sõnapaar. Selle taga on pikk ajalugu ning veel suurem kogukond. 2013/2014 akadeemilise aasta avaaktusel kõlasid tollase Tartu Ülikooli üliõpilaskonna esimehe Kaspar Kruubi poolt järgmised sõnad: “Küsi rohkem, anna rohkem, vastuta rohkem, õpi rohkem, koge rohkem, suhtle rohkem, julge rohkem, naerata rohkem, ela rohkem, OLE ROHKEM!” Nii saigi alguse OLE ROHKEM. liikumine.
OLE ROHKEM. idee tekkis Tartu Ülikooli üliõpilasesinduses (TÜÜE). Sel ajal oli Tartu Ülikooli Üliõpilaskonna Sihtasutus, mida me praegu Üliõpilaskonna Sihtasutuse (ÜKSA) nime all teame, veel Tartu Ülikooli Üliõpilasesinduse juhitud juriidiline keha, mille kaudu tehti majanduslikku tegevust. Nimelt tahtis tollane TÜÜE juhatus eesotsas Kaspar Kruubi, Martin Noorkõivu ning Marge Argega (nüüd Vaikjärv) luua üliõpilaskonna ja üliõpilasesinduse jaoks löövat, kõlavat ning kaasahaaravat hüüdlauset ja brändi. Kogu mõttetöö sai alguse juba 2013. aasta suvel ning sõnumi esimese väljaütlemiseni jõuti 2013/2014 õppeaasta avaaktusel. Soov oli raputada kogu üliõpilaskonda, mistõttu võttis päris kaua aega, et välja nuputada seda kõige õigemat sõnumit, mis oleks lihtne ja kõlav nagu näiteks „Just Do It“. Kõikvõimalikke variante oli laual palju, isegi kümneid, aga ükski ei olnud päris õige.
Kaspar Kruup selgitas OLE ROHKEM. sõnapaari leidmist just nii: “Kõndisin pärast pikka koosolekut töölt koju ja siis lihtsalt tuli pähe sõnapaar “be more”. Läksin järgmisel päeval kontorisse, kirjutasin need kaks sõna tahvlile ja ütlesin, et siin ta on, meie slogan. Ilmselgelt tegime ta eestikeelseks, üsna varsti tuli mõte trükitähtedest. Vaidlesime veel mõnda aega, kas panna lõppu punkt või hüüumärk.” Pärast nädalatepikkust mõttetööd läksid asjad hüüdlause leidmisest kiiresti edasi. “Tellisime logo ja rinnamärgid, registreerisime kaubamärgi ja mõtlesime välja, mida täpsemalt OLE ROHKEM. tähendab ning mis ideed see kannab. Peale seda oli jäänud vaid idee ka üliõpilastele teatavaks teha, milleks sobis väga hästi avaaktus.” Inimestele läks kõne korda. “Mind tuldi pärast seda kõnet isegi kättpidi tervitama ja ütlema et see kõne oli võimas. See on päris vinge, et seda sõnavõttu teatakse. Isegi aastaid hiljem inimesed mainivad, et kuule, ma istusin 2013. aastal seal saalis ja kuulasin su kõnet “ ütleb Kaspar sünnilugu kokkuvõttes.
Peale avapauku elas OLE ROHKEM. enda elu veel mõnda aega üliõpilasesinduses. 2014. aastal valiti TÜÜE esimeheks Martin Noorkõiv ning üheks aseesimeheks Mirell Prosa, kes hakkasid OLE ROHKEM. brändi edasiarendamisega tegelema. Selle arendustöö tulemusena lahutati Üliõpilaskonna Sihtasutus üliõpilasesindusest. Üliõpilaskonna Sihtasutuse fookuseks sai üliõpilaskonna ja tudengiorganisatsioonide arendamine, mis andis üliõpilasesindusele võimaluse veel rohkem üliõpilaste esindamisele ja kõrghariduspoliitikale keskenduda. Nii loodi Üliõpilaskonna Sihtasutus kui eraldi organisatsioon. Sündis ÜKSA kontseptsioon, võrgustik ning arenguprogrammid. OLE ROHKEM. hüüdlause ja bränd said ÜKSA tunnusmärkideks, mille raames muudeti veidi ka sõnumi fookust ning arendati välja brändi visuaalne tervik.
Kaspari jaoks on jäänud idee aegade jooksul samaks: “Kui sa tuled ülikooli ning sul ei ole muud mõtet, kui õppida ja pidu panna, siis miks sa siin oled? Tudengina on võimalus teha ja kogeda nii paljut ning esitada endale erinevaid väljakutseid. Kui sa tuled ülikooli, siis sa võid teha väga ägedaid asju väga vähese aja jooksul ning õppida ja areneda palju rohkem, kui ainult koolis õppides. Kõik ei pea olema OLE ROHKEM. tudengid, aga kõik tudengid võiks seda võimalust teadvustada ja kaaluda.” Samas toob Kaspar välja ka algse idee, mille kohaselt võib arenemine ning rohkem olemine toimuda kus tahes ja kuidas tahes, kui tudeng otsustab oma maksimaalse arengu eest ise vastutuse võtta. Praegu keskendub see sõnum rohkem tudengiorganisatsioonidele ja nendes osalemise kaudu arenemisele.
Kaspari vaimusilmas võiks OLE ROHKEM. olla veel suurejoonelisem ja võimsam liikumine, kuid ta mõistab, et ÜKSA-l ei ole olnud alati kerge, eriti majanduslikult. “Minu ettekujutus on, et koostöös Tartu ülikoolide ja Tartu linnaga saaks ÜKSA kasutada OLE ROHKEM. brändi selleks, et kommunikeerida kõikidele noortele Tartu eelist Tallinna ees. Ainult Tartus on selline tudengiorganisatsioonide ökosüsteem. Kui sa tuled siia, siis sul on võimalus saada nii juhtimise, korraldamise kui ka organisatsioonis töötamise kogemus. Vastutasuks võiks Tartu linn, ülikoolid ning erinevad ettevõtted ÜKSA-t toetada, “ selgitab Kaspar. Talle tundub, et kogu potentsiaali pole veel täidetud ning veel suuremate arengute jaoks vajalikud vahendid ootavad alles leidjat.
Organisatsioonidesse tullakse saama peamiselt juhtimis- ja sotsiaalset kogemust ning võrgustikku, mis sisaldaks erinevate erialade esindajaid. Samuti tullakse koguma enesekindlust ja tegutsemisjulgust. Noored lähevad tihti organisatsioonidesse kellegi tuttava eeskujul, kes on osalenud organisatsioonide töös ning saanud häid kogemusi – näiteks võiksid üheks organisatsioonide tutvustajaks olla tuutorid. Samas toob ka Kaspar välja, et suhtumine noorteorganisatsioonidesse on võib-olla muutunud: “Üliõpilase koormus oli varem teistsugune ning seetõttu oli tudengitel ka rohkem aega koolivälistesse tegevustesse panustada. Praegu peab enamik noori täiskohaga õppima ja samal ajal töötama, mis on nii vaimselt kui füüsiliselt suur koormus. Noored on selle pinge tõttu suuremas stressis ning on võimalik, et neid on seetõttu raskem organisatsioonidega liituma saada. Samas on mitmed vanad liikumised endiselt elujõulised ning luuakse ka uusi, seega usun, et ka selle olukorraga on võimalik kohaneda.”
autor: Maris Praats