Meeskonna motiveerimisest

Igas meeskonnas, nii ka tudengiorganisatsioonis, vajab meeskond edukaks toimimiseks head üldist motiveeritust. Kuigi üksikliikme motivatsioon on võrdlemisi keeruliselt hallatav nähtus, on organisatsioonis kaks inimest, kes sellele kõige suurema panuse saavad anda: projekti- või tegevjuht ja personalijuht. Kui projektijuht mõjutab meeskonda otsesemalt oma eeskuju, isikliku motiveerituse ja hoiakutega, siis personalijuht on seevastu hall kardinal, kes küll ka oma kohaloleku ja eeskujuga, kuid pigem muude vahenditega meeskonna motiveeritusele mõju avaldab. Järgnevalt kirjeldavad Ülikooli Kultuuriklubi ehk Tartu Tudengipäevade korraldusmeeskonna projektijuht Hendrik Unt ja personalijuht Andres Käosaar oma tööst lähtuvalt meeskonna motiveerimist. Selle tulemust kommenteerib sel sügisel Kultuuriklubiga liitunud Kaarel Lott.

Ülikooli Kultuuriklubi projektijuht Hendrik Unt

Toetus

Esmane ülesanne juhi rollis on anda mõista, et organisatsioonis eksisteerib võrgustik, millest liige saab tuge, abi ning nõu nii organisatsioonisiseselt kui ka eraelus. Ürituskorraldusega tegeleva organisatsiooni puhul tuleb jälgida liikmete motiveeritust ja huvi ning selle järgi delegeerida ülesandeid, mis paneksid meeskonna proovile. Meeskonnaliikme arengus on tähtis, et pärast ülesande saamist saaks liige selle täitmisel vabadust ning tunneks vähesel määral isoleeritust. Viimast seetõttu, et teha endale asi ise selgeks ning saada võimalus ennast ületada.

Iseseisev liige

Iseseisvuse ning -teadvusega kaasneb vastutus, samas annab iseteadlikkus liikmele võimaluse areneda talle endale sobivas suunas. Julgustades iga mõtet, mida indiviid suudab genereerida, areneb tiim ka tervikuna. Kindlasti peab välja tooma uue idee potentsiaalsed probleemid, et autoril oleks vajalik end ületada ning küsimused lahendada. Meeskonnaliige peab teadma,  et tema mõtet toetab kogu tiim, kaasa arvatud personali- ja projektijuht. Oluline on ka eksimise julgustamine, mis laseb kujutlusvõimel lennata ning genereerida uusi ideid. Selgeks tuleb teha, et negatiivne ilming ei ole viga, vaid aitab mittetöötava mõttesähvatuse suunata õigele rajale.

Aitäh

Tihtipeale unarusse jääv, kuid tegelikult olulisim motiveerimisviis on hea sõna. Kõige tähtsam on oma meeskonnaliikmeid õigetel hetkedel kiita ning tänada. Tuleb leida tasakaal, et tunnustussõnad ei muutuks igapäevaseks ning oleksid tähenduslikud ja väljendaksid suurimat kiitust, mida üks juht liikmele anda võib. Just see on võtmetegevus meeskonnaliikmete motiveerimiseks organisatsioonis edasi töötama ning nii meeskonda kui ka iseennast arendama.

Ülikooli Kultuuriklubi personalijuht Andres Käosaar

Igas natuke suuremas ja komplekssemas organisatsioonis luuakse personalijuhi ametikoht. Personalijuhi ülesandeks on üldiselt organisatsiooni liikmeskonna elujõulisuse tagamine – uute liikmete vastuvõtmine, nende koolitamise organiseerimine, uute ja vanade liikmete assimileerimine, vanade liikmete ergutamine, koolitused ja üldiselt organisatsioonisisese koostöö elavdamine ja töökorras hoidmine. Jaotaksin ühe üliõpilasorganisatsiooni personalijuhi tööpõllu kolmeks: uued liikmed, jooksev haldamine ja koosolekud. Need kõik kolm osa on tugevalt meeskonna motiveerimisega seotud: kogu personalijuhi töö tervikuna ongi erinevatest komponentidest koosneva meeskonna motiveerimine!

Uute liikmete vastuvõtmise juures on mitmeid eri aspekte. Esiteks, kuidas valida indiviidid nii, et nad suhestuksid vana meeskonnaga võimalikult hästi, kuid samas täiendaksid organisatsiooni professionaalset paletti. Mida ühtsem on meeskond, seda altimad on nad suhtlema nii organisatsioonisiseselt kui ka -väliselt. Lisaks on uute liikmete vastuvõtmise aeg esmatähtis nende edasise motiveerituse taseme jaoks – ikka on esimene mulje kõige olulisem ning kui uus inimene alustab oma tööd hea tahtega ning positiivse stardipauguga, on tõenäolisem, et temast saab ka organisatsiooni edasiviiv ja täieõiguslik liige.

Jooksev haldamine hõlmab meeskonna motiveeritust üleval hoidvate siseürituste korraldamist, kus liikmed üksteist paremini tundma õpivad ning tunnevad käegakatsutavamalt, et saavad organisatsioonilt midagi ka vastu. Lisaks võiks personalijuht korraldada koolitusi, et muutuvas maailmas oma tiimi pädeva ning konkurentsivõimelisena hoida. Nende kahe omaduse arendamisega tõuseb meeskonna motiveeritus tunduvalt ning kuna tegemist on ühisüritustega, liidab see liikmeid omavahel veelgi.

Ehkki koosolekud lähevad põhimõtteliselt jooksva haldamise alla, väärivad need kindlasti eraldi välja toomist, sest tihti muutuvad pidevad koosolekud  üksluiseks ja igavaks. Personalijuhi võimuses on jälgida, kuidas meeskond koosolekutel käitub, millega tegeleb ning kui funktsionaalsed need on. Vastavalt sellele peab ta tegema ettepanekuid koosolekute paremaks muutmiseks, sest kui need on põnevad, on ka meeskonnaliikmed motiveeritumad neist aktiivselt osa võtma.

Ülikooli Kultuuriklubi värske aktiivliige Kaarel Lott

Liitusin Tudengipäevade korraldusmeeskonnaga sel sügisel. Tahe meeskonda pääseda oli tohutult suur, mistõttu motiveeribki mind kõige rohkem see, et mind üldse kampa võeti. Mul oli võimalus lasta oma fantaasial lennata ning korraldada kihvte üritusi. Kartsin alguses, et äkki saab kollektiiv omavahel nii hästi läbi, et enne, kui mind omaks võetakse, pean pikalt vaeva nägema. Olin üllatunud, kui läksin esimest korda meeskonnaga kohtuma ja minuga suheldi väga vabalt – nagu oleks juba pikalt üksteist tundnud.

Meie projektijuht Hendrik ütles uusliikmetele kohe festivali alguses, et täpselt nii palju, kui panustame, saame ka tagasi. Üritasin olla niivõrd kasulik, kui vähegi sain, ning pärast festivali tunnustati mind kõige tublima uusliikme preemiaga. Sügisfestivali lõpuks tundsin, nagu oleks tegu rohkem perekonna kui meeskonnaga, sest kõik olid üksteisele niivõrd palju toeks ja abiks. Kollektiivis osatakse märgata teiste pingutusi: südantsoojendav oli näha, kuidas pärast mõnda festivali raames toimunud üritust mindi korraldajat või tiimiliiget kallistama ja ütlema, et ta on tubli töö teinud. Vanemaid liikmeid tunnustatakse samuti – kolm korda aastas premeeritakse ühte täisväärtuslikku liiget kõige tublima vanemliikme preemiaga.

Tulevast kevadfestivali korraldades tekkis meil vahva idee uueks ürituseks. Sattusin plaanist niivõrd suurde vaimustusse, et võtsin korraldamise enda peale. Hoolimata sellest, et taolist üritust pole varem toimunud ning õnnestumiseks on vaja tohutult vaeva näha, olid teised liikmed väga toetavad ja märkasid minu entusiasmi. Väga raske oleks üritust korraldada, kui keegi sellesse ei usuks ning suur osa energiast kuluks teiste veenmisele, et mind saab korraldajana tõsiselt võtta. Tiimis ei naeruvääristata uusi ideesid, ollakse avatud ja konstruktiivsed.

Raske oleks meeskonnas mitte pingutada, sest teised liikmed on nii tublid ja motiveeritud, et endal hakkaks lihtsalt häbi. Eduka festivali korraldamise taga on üks töökas ja hooliv grupp, milles suudetakse üksteist igas olukorras toetada ja motiveerida.

Toimetas Marget Miil