Elisabeth Kungla
Ajakiri Ole Rohkem uuris mitmesugustest eluvaldkondadest pärit inimestelt, mida tähendab nende jaoks olla rohkem, millisel viisil nad oma igapäevaelus rohkemaks olemist näevad ja kas see on üleüldse tähtis.
Roland Allmägi, Eesti Maaülikooli tehnika ja tehnoloogia tudeng
“Olla rohkem on teha rohkem kui tavaliselt. Peab ületama enda piire, pingutama ja olema parem inimene. Kindlasti on palju inimesi, kes ei leia motivatsiooni millegi tegemiseks. Selles mõttes tähendab rohkem olemine aktiivsust ning ühtlasi ka teiste ja iseenda jaoks aja leidmist. Mida rohkem sa oled, seda rohkem sa jõuad ja seeläbi on ka elu lõbusam. Mida rohkem annad, seda rohkem saad vastu. Iga noor peaks olema rohkem, sest see lisab elule värvi.”
Janika Vaht, Tartu Ülikooli filosoofiateaduskonna folkloristika tudeng
“Kui võtame seda tudengitasandil, siis olla tudeng on juba väga palju. See on täiskohaga töö. Samas peavad paljud kooli kõrvalt raha teenima, mis lööb sassi täiskohaga tudengikohustuste täitmise. Ma austan neid inimesi, kes jaksavad mõlemat ja sealjuures veel sotsiaalset elu hoida. Kohustuste sees on väga lihtne kaotada sõbrad, minna peikast lahku või teda üldse mitte leida, sest ei ole aega. Kui on aega teha trenni, muusikat või näiteks joonistada, siis see on juba väga palju. Siis oledki juba rohkem kui lihtsalt inimene. Teised ei pruugi seda kõike tunnustada, aga võiksid. Igatahes täiskohaga tööl ja koolis käimine on juba väga suur asi.”
Mikk Peebo, aguliakadeemik ja töömees
“Ole rohkem võiks tähendada seda, et homme oled nutikam ja rohkem teinud kui eile. Ei maksa kogu aeg teisi ka kuulata. Võib iseenda jaoks välja mõelda, kas oled rohkem või vähem, kui ühiskond või mingi seltskond sinult ootab. Kokkuvõttes oleme kõik suletud süsteemis ja elame endale. Seda võiks meeles pidada. Kui olen enda jaoks võtnud näiteks kaks-kolm vaba päeva, et niisama olla, lösutada ja raamatut lugeda, siis viskab üsna ruttu üle. See käib ringiratast. Mõned inimesed on sisemiselt väga motiveeritud ja overachiever’id ning kui see neile sobib, siis miks mitte. Aga kõigile ei sobi. Mulle näiteks meeldib rohkem vaadata, olla ja aeg-ajalt midagi ette võtta, aga mitte liigset tähendust asjadele omistada. Kõik on ambivalentne, kõik on endale ja enda kogemuse kaudu. Teistel on enda tähendused ja kogemused. Ühe mu tihti külastatava baari moto on „ela ja lase elada”. Mina lähtun sellest põhimõttest ja olengi rohkem.”
Christof Uisk, Tartu Ülikooli loodusteaduskonna ökoloogia tudeng
“Esiteks tähendab see seda, et peab olema inimeste vastu hea. Ei tohi olla kurb, tehes oma igapäevaseid asju mõttetult. Iga päev tuleb mõelda, kuidas parandada teiste inimeste elu. Alati, kui sa saad kellegagi kokku, siis võiks mõelda sellele, et kui teineteisest lahkuda, siis oleks sellel inimesel parem tuju. Ja ma arvan, et see on piisav.”
Anne Haller, jurist ja koduperenaine
“Tartu Ülikooli Akadeemiline Naiskoor kasutas väljendit „ole rohkem“ oma plakatil. See tähendab tõenäoliselt seda, et ole rohkem ja tule naiskoori. Üldiselt tähendab see tudengiks olemist kõige paremas mõttes. Ära õpi vaid neid asju, mida koolis õpetatakse, vaid käi ka teiste erialade üliõpilastega läbi, pidutse, jää loengusse hiljaks või ära mine sinna üldse. Naudi aega ülikoolis, sest seda ei saa enam tagasi. Minu jaoks ei tähenda mõtteviis seda, et ole ülikoolis ja lisaks ole aktiivne, näiteks väitlusklubi näol, vaid just sotsiaalne pool on tähtis. See on väga oluline. Tuleb leida balanss kooli ja sotsiaalse elu vahel, aga võib tulla ette ka hetki, kus kõik on balansist väljas.”