Kristel-Maria Kadajane
Kui Tom Peters võttis aastal 1997 esimest korda kasutusele persoonibrändi termini, voltisid praegused Ole Rohkem tudengid tõenäoliselt lasteaias paberlilli. Enesebrändimisest on saanud populaarne tegevus ning algtasemel origami asendunud kooli- ja tööasjadega. Kuna professionaalses elus on olulisel kohal endast mulje jätmine, tulebki järgnevalt juttu sellest, kuidas seda muljet teadlikult juhtida ehk kuidas teha persoonibrändimist.
Mis on persoonibrändimine
Persoonibränd on kokkuvõtlikult öeldes kuvand sellest, kes me oleme ja mida me teeme. See põhineb meie oskustel, kogemustel, hoiakutel, iseloomul ja mis kõige olulisem – eneseväljendusel ehk eelneva loetelu väljapoole kommunikeerimisel.
Mõtle ühe tuntud inimese peale, näiteks Toomas Hendrik Ilvesele, kelle armastus kikilipsu ja Twitteri vastu on ilmselt esimene pähetulev mõte. Teisena meenub tõenäoliselt talle omane väljendusviis ja tegevus poliitikas, mis kokku moodustavadki tema persoonibrändi ehk järjepideva eneseväljenduse abil on väljapoole selgelt näha tema hoiak, iseloom ja seisukohad. Samuti on tema puhul (tavainimesest rohkemgi) olemas teadlikkus sellest, mida ja kuidas väljapoole paista lasta.
Oskus enda tegevust ja olemust edasi anda ongi persoonibrändimise alus, kusjuures rõhuasetus on just eneseteadlikkusel ja teatud määral ka filtril. Oma igapäevase tegevusega kujundame endast pidevalt teistele teatud muljet, iseasi kas see vastab meie soovidele.
Kuidas end hästi brändida
Ilma pikema jututa toon järgnevalt mõned punktid, mille järgi oma isiklikku brändi luua.
– Mida sinust räägitakse siis, kui sind ruumis ei ole? Kuidas tutvustaksid sind sinu kolleegid? Jättesvälja kolleegide ilmselge viisakuse ning tüüpilised märksõnad, nagu tore, sõbralik ja muud sellised ruumitäitjad, mõtle sellele, missuguste märksõnadega sinust veel räägitakse. Kui Kaja Kallase tutvustuses on see, et ta on lugenud miljon raamatut, siis mis on sinu kohta käivad märksõnad?
– Kui väljapaistev sa oled? Suure osa persoonibrändist moodustavad sotsiaalkanalid ja nendega seotud võrgustikud, nagu Facebook, Twitter, Instagram või LinkedIn. Mõtle sellele, missugust teavet sa seal avaldad. Kas oled vaikne müürilill või kasutad kõiki võimalusi maksimaalselt, et teadlikult oma oskuste, hoiakute ja omapäradega välja paista?
– Mida sa oskad? Leia spetsiifilised oskused, mida sa teed hästi ja mida saad ka tõendada paari-kolme näitega. Näiteks oled hea esineja või avalik kõneleja, kes on mitmel üritusel laval säranud. Seega katsu tuua välja vähemalt kolm oskust, milles sa oled edukas ja mida saad näidetega illustreerida.
– Kuidas sa end esitled? Nagu eelnevalt öeldud sai, on eneseväljendus ehk esitlus kõige olulisem osa persoonibrändist. Mõtle sellele, mis kanaleid sa kasutad, et end väljendada. Kuidas sa kasutad sotsiaalmeediat, koosolekuid, loenguid, isiklikku ajaveebi, blogi vms selleks, et endast märku anda? Hinda kriitiliselt ka seda, missugust väljendusviisi sa kasutad – ropendamine või agressiivne maneer võib küll olla pingete maandamise vahend, kuid punkte juurde ei anna.
– Loo endale liftikõne. Liftiga ei ole selle punkti juures rohkem pistmist, kui et enesetutvustus peaks olema võimalikult ülevaatlik ja samas nii lühike, et seda peaks saama teha ka nii väikese aja jooksul, nagu seda kulub liftisõidule. Kuna oma tegemisi ja omapära paari minuti sisse mahutada on keeruline, jäta tutvustusest välja professionaalses elus üsna väheoluline teave, nagu kasside arv, armastus autosõidu vastu või suhteseis. Keskendu ainult kõige olulisemale, nagu tähtsamad tegevused ja saavutused, huvid ning muu nendega seonduv.
Bruce Wayne’i alter ego Batman ei ole midagi muud kui hea näide persoonibrändist, kus on olemas teadlik tegutsemine oma huvide, tegude, oskuste ja isikupära väljendamiseks eri kanalite kaudu. Oma brändi loomine võtab aega ja nõuab pidevat tähelepanu, kuid väike pingutus tasub pikemas perspektiivis ära.