Määratlemata

Ideelaborist maailma vallutama

Tartu Ülikooli tudengid Andriy, Nikita ja Kostiantyn on musternäide sellest, kuidas olla rohkem. Noormehed on magistriõpingute kõrval pannud aluse ettevõttele HireHunt, mis juba praegu rahvusvaheliselt laineid lööb. Ukrainast pärit Andriy, Nikita ja Konstatyni meelitas Eestisse Tartu Ülikooli ärijuhtimise magistriõppeprogramm, mis sadade teiste kaalutud konkurentide seas tänu oma laiapõhjalisusele ja praktilisusele valituks osutus. Otsust aitas langetada üldine mulje Eestist kui edumeelsest ja kvaliteetset haridust pakkuvast riigist, kus paberimajandusele ja bürokraatiale kuluv aeg on minimaalne. Atraktiivne näis ka ettevõtlusmaailmaga tutvumiseks ja ise katsetamiseks loodud soodne keskkond, eesotsas arvukate start-up-kommuunide, hackathonide, foorumite ja motivatsiooniüritustega. Nüüd, olles juba mitu aastat Eestis elanud ja õppinud,

Kogemused laiast maailmast

Seiklushimulise noore tudengina otsustasin viimasel bakalaureuseõppe aastal, et lükkan lõpetamise ja piduliku aktuse osa veidi edasi ning lähen naudin pool aastat hoopis magusat vahetusüliõpilase elu. Mõeldud – tehtud! Sihtkohaks valisin Euroopa finantskeskuse, Mainzi jõe kaldal asuva imelise Frankfurdi. Põhjus lihtne – mulle kui majandustudengile tundus just see linn oma maineka J.W.Goethe ülikooli ja tugeva majandusteaduskonna poolest kõige huvipakkuvam. Olgu öeldud, et varem polnud ma Frankfurti oma jalga tõstnud. Seega ei teadnud ma täpselt mida oodatagi, mis tegi olukorra eriti põnevaks! Ühiselamusse jõudes aga ei rääkinud kohalik Hausenmeister mitte sõnagi inglise keelt, mis oli mulle suureks üllatuseks, kuna siin on väga

Eesti on ikka veider

Sügisene karge õhk viib meilt ära linnud, kuid lennutab välismaalt siia hoopis huvitavamaid isendeid: välisüliõpilasi. Samal ajal kui meie õpime tulijaid huviga tundma, uurivad nemad meid hoopis paksema välimäärajaga. Vaja on õppida tundma uusi rituaale, kombeid ja tavasid. Sügiseses rändemeeleolus otsustasin veidi uurida Tartusse õppima tulnute mõtteid ja küsida ka paar konksuga küsimust. Et mitte järgida klassikalist malli stiilis kas-eestlased-on-nõmedad-ja-ilmad-külmad, tegin küsimused hoopis nii, et oleksid olemas vastused, millega saame samastuda ja äratundmishetke nautida. Meie rändlinnud Küsimustele vastasid Victor, Jason, Adriano ja Charlotte, kes kõik on sattunud Eestisse õppima erinevatel põhjustel. Belgiast pärit Victor valis sihtkohaks Eesti, kuna tema silmis

Milleks maailmale geograafid

„Oota, sa õpid geograafiat? See tähendab, et sinust saab õpetaja?“ Sellist usutlust on oma elus kuulnud pea kõik geograafiatudengid. Kuigi kõik me austame ja hindame õpetajaametit ning selle vajalikkust, tekitavad need küsimused igas geograafis frustratsiooni. Seda enam, et kuuleme neid keskmiselt korra kuus. Võib tunduda uskumatu, aga geograafia on palju rohkem kui kaardi või kivide tundmine. Seega võtsid paar aktiivset tudengit asja käsile ja taaselustasid aastaid varjusurmas olnud organisatsiooni EGEA-Tartu. Mis on EGEA-Tartu Pealtnäha kummalise nime selgitus on üsna lihtne – tegemist on European Geography Association’i initsiaalidega. Geograafilise asukoha täpsustus on vajalik, sest EGEA koondab endas kümneid eri üksusi üle

Kas sa päriselt meeldid enda sõpradele?

6. augustil ilmus New York Times’is Kate Murphy sigahea kolumn “Do Your Friends Actually Like You?” (“Kas sa päriselt meeldid oma sõpradele?” – toim). Kahetsusväärselt  libises Times’is populaarseks saanud kolumn Eesti (sotsiaal-)meediast valdavalt mööda, sest ülehaibitud presidendivalimised neelasid kõikjal tähelepanu. Tegin lühendatud tõlkeartikli ajakirja OLE ROHKEM jaoks. Mõtle siis ise, kas sa ülehindad oma sõprussuhteid. Mõtle kõigi inimeste peale, kellega sa suhtled päeva, nädala, kuu ja aasta jooksul. Hingede peale, kellega sa jagad sooja embust, uusimat klatši ja intiimseid mõtteid. Inimeste peale, kes on juurdunud just sinu maailmas. Kes neist on sinu sõbrad? Tõelised sõbrad. Viimased Massachusetsi Tehnoloogiainstituudi ehk M.I.T.-i

Kelle võrra ajakiri on nüüd rohkem

Kas sina tead, kes läbi tuule ja tormi panustavad oma higi, vere ja vaba ajaga sinu käes oleva objekti sisutootmisesse? Kolmandal väljaandmishooajal on taaskord ajakiri OLE ROHKEM teinud läbi mõningase uuenduskuuri. Ka toimetajate ridades kohtab mitmeid uusi nägusid. Mõni vana kirjutaja pole samuti rooste läinud. Mari-Liis Korkus Iga aasta istub ajakirja etteotsa uus peatoimetaja ja erinevalt varasematest positsioonihoidjatest pole Mari-Liis ajakirjandust, vaid hoopis skandinavistikat tudeeriv tudeng. Esmatutvumisel meeldib talle sageli mainida, et lisaks juhilubade puudumisele ei oska ta kaherattalisel vändata. Klassikalise idavirumaalasena võib teda vahel kuulda vene keeles rääkimas. Minna Kuslap Ajakirja vanade kalade sektsioonis ujuv Minna pole tegelikult ujuja, vaid kiiresti