Organisatsioon

Korporantide kohta liigub umbes sama palju müüte ja väärarusaamu kui illuminaatide kohta. Nende murdmiseks kogusime mõned tuntumad kuulujutud ning palusime päris lihast ja luust korporantidel neid kommenteerida. Loodame, et leiate siit abi ka enda eelarvamuste ravimisele.   Hästi seksistlik värk – naistel luuleõhtud, mehed mängivad malet ja vehklevad. Ise valida ei saa, mida teha. Olles ise naiskorporant, pole veel ühelegi luuleõhtule jõudnud ega ole kuulnudki, et sellist asja kuskil üldse korraldatakse. Küll on see väga vahva idee, mida tuleviku tarbeks meelde jätta. Male on hea vaheldus videomängudele ja vehelda osata on ka tänapäeval midagi haruldast. Mis puutub sellesse, et ise

Korporatsioon Rotalia korraldab traditsioonilist sõbrapäevapidu, mille korraldamisse oli sel aastal juba teist korda kaasatud ka Tartu Tervishoiu Kõrgkooli Üliõpilasesinduse meeskond. Pealtnäha on tegemist kahe väga erineva organisatsiooniga, kes ühisel jõul said hakkama väga meeldejääva üritusega. Korporatsioonid on teadupärast põhimõtete edasikandmise ja traditsiooniliste väärtuste säilitamise eesmärgiga organisatsioonid. Korporatsioon Rotalia Tartu seenior Kristjan Kaldmaa ütleb, et ehkki organisatsiooni ajalugu on pikk ja väärikas, on suund siiski seatud selle poole, et ise enda ajalukku panustada, et järgmistel rotalustel oleks, mida meenutada. Ta mainib, et traditsioonilistest sündmustest võib välja kasvada midagi hoopis uut. Näiteks tekkis neil iganädalasel saunaõhtul mõte jõusaali treeneri palgata. Mõeldud –

Aquino Thomas, Napoleon Bonaparte, Lõhavere isand Lembitu ja sekka veel Martin Luther – nad ei ole küll TÜ Ajalooringi liikmed, kuid siiski ühed olulised nimed paljudest, mis ajalooteljel hulgaliste sündmuste ja aastaarvude keskel on oma koha leidnud, maailma muutnud ning koolijütside ajalooõpikutes figureerinud. Kahtlemata teavad neid ka kõik TÜ Ajalooringi liikmeid, kes erinevalt laialdaselt levinud stereotüübist, mille järgi tuubitakse ajaloos vaid aastaarve ja nimesid pähe, teavad, milles peitub ajaloo õppimise tõeline võlu. Ajalugu kui ühiskonna arengukäiku käsitlev teadus on laiapõhjaline, mistõttu ei pääse tema kaugesse aega ulatuvast haardest ka Tartu Ülikool ühes tudengilinna kui tervikuga. TÜ Ajalooring kui üks väärikas

„Füüsika on muusika ja muusikat ma ei armasta“ – nii kõlab 1937. aastal Vana-Vändra õpilastelt kogutud kõnekäänd, mille kaudu antakse mõista, et füüsika pole just armastatud õppeaine. Tänapäeval tegutsev Füüsikaüliõpilaste Selts ehk FÜS suudab aga füüsikalembust jagada nii oma liikmetega kui ka väljaspool organisatsiooni, hoolitsedes muuhulgas ka koolinoorte seas füüsika vastu kiindumuse tekkimise eest. Soov uurida ümbritsevat maailma ja püüd seda seletada on inimkonda läbivalt iseloomustanud. Neid pürgimusi aitab tudengilinnas omalt poolt ellu viia Füüsikaüliõpilaste Selts, võttes hea meelega vastu kõiki üliõpilasi, kes õpivad loodusteaduste ning tehnika erialadel. Seega pole FÜS-i tegevus suunatud üksnes füüsika eriala tudengitele. Õigupoolest on seltsi

Tartus tegutseb üle 60 tudengiorganisatsiooni, kes korraldavad üheskoos suurt osa Tartu tudengielust. Mälumängud, tudengifestivalid, debatid, peoõhtud – enamikku veavad eest hakkajad tudengid, kes veedavad unetuid öid, et teistel üliõpilastel oleks Tartus palju ägedat teha. Kes aga toetab eestvedajaid? Juba teist aastat korraldas üliõpilaskonna sihtasutus OLE ROHKEM Arenguprogrammi, mis on tudengiorganisatsioonide juhtidele mõeldud koolitusprogramm. Seminarides kohtusid umbes sadakond noort juhti seitsmeteistkümnest erinevast tudengiorganisatsioonist, et saada teadmisi organisatsiooni juhtimisest, strateegiast, sponsorlusest ja paljust muust. Seminaride väärtus omaette oli luua tutvuseid teiste omasuguste noorte juhtidega. Näiteks toimus 23. aprillil seminar, kus iga organisatsioon sai rääkida aasta jooksul tehtud edusammudest ja kuulda ka teiste

Veel mõned kuud tagasi tundsid sotsiaaltöö tudengid puudust kohast, kus koos teiste tudengitega rääkida oma eriala muredest ja rõõmudest. Probleem sai lahendatud Eesti Sotsiaaltöö Üliõpilaste Seltsi (ESÜS) loomisega. Seltsi esimees Kelli Ilisson rääkis, et ESÜSi loomise ideega tuli välja Tartu sotsiaaltöö ja sotsiaalpoliitika kolmanda kursuse tudeng Kaisa Karu, kes leidis, et erialal, kus inimestel tuleb omavahel väga palju suhelda ja koostööd teha, on vaja midagi, mis liidaks nii ühel kursusel õppivad tudengid kui ka erinevate aastate õppurid. Peale koostöö edendamise on olulisel kohal ka oma eriala eest seismine – koos saab palju rohkem ära ja paremaks teha. “Pealegi, millal veel