Tartu tudengiorganisatsioonide rohkus võib silme eest kirjuks võtta. Et pilt pisut selgem ja hoomatavam oleks, on kõik organisatsioonid jagatud neljaks tüübiks. Nendeks on akadeemilised, esindus-, eriala- ja ülelinnalised organisatsioonid. Järgnevast lugude-seeriast saadki lähemalt teada, mida üks või teine organisatsioonitüüp endast kujutab. Vaatluse all on nii organisatsioonide igapäevaelu kui ka murdmist või hoopis kinnitust vajavad müüdid. Käesolev lugu teeb otsa lahti akadeemiliste ja esindusorganisatsioonidega.
Kuigi kõikide organisatsioonide eesmärk on pakkuda tudengile arendavat kogemust, teevad nad seda eri viisidel. Ühtede fookus on töötada konkreetsete eesmärke elluviimise nimel, teiste oma jällegi luua tugev ja ühtehoidev kogukond. Saamaks paremat ülevaadet ja leidmaks ka endale “see õige” organisatsioon, tasubki olemasolevate võimalustega esmast tutvust teha just organisatsioonitüüpide tasandil.
Akadeemiliste organisatsioonide maailma aitavad selgust tuua naisüliõpilasi ühendav korporatsioon Filiae Patriae (C!FP) ja meestudengeid ühendav Eesti Üliõpilaste Selts (EÜS).
Akadeemiliste organisatsioonide salapära
Pole kahtlustki, et just akadeemiliste organisatsioonide ümber hõljub õige palju salapära ja müüte. Meeskorporatsioonidega kaasas käiv pidutsemise ja naiskorporatsioonide kui kudumisklubi kuvand on ehk ühed tuntumad. Meestudengeid ühendav Eesti Üliõpilaste Selts möönab eelarvamuste olemasolu. “Arvatakse, et akadeemilised organisatsioonid on näiteks elitaarsed või üleolevad. Samuti arvatakse, et kogu aeg toimub üks suur pidu ja pillerkaar ning midagi asjalikku seal ei tehtagi”. Ka naistudengeid ühendavale korporatsioonile Filiae Patriae pole kudumisklubi müüt võõras: “Kõige sagedasem eelarvamus naiskorporatsiooni kohta on kudumisklubi-kuvand”.
Kuivõrd korporatsioonide tegevus on suunatud sissepoole, oma liikmeskonna suunas, mitte niivõrd välismaailmaga jagamiseks, on sellised eelarvamused kerged tekkima. Korporatsioonide pikk ajalugu ja traditsiooniarmastus lisab veelgi salapära sellesse niigi müstilisse kuvandisse. Rääkides sellest, kui palju on eelavamustes tõtt, jäävad organisatsioonid pigem umbmääraseks. EÜS: “Kindlasti on erinevad organisatsioonid erinevate suhtumiste, vaadete ja liikmeskondadega eripalgelised ning siit-sealt võib leida ka tõepõhja eelarvamustele, kuid kõige kindlam on tulla, liituda ja asjas ise veenduda”. Siiski kummutab C!FP naiskorporatsioonide ja kudumisega seotud müüdi: “Üks, mis kindel, kudumisega me grupiviisiliselt iga päev ei tegele, ent naiselike oskuste arendamist toetame igati”.
Toimekas argipäev
Pika ajalooga ja järjepidevust väärtustavatel akadeemilistel organisatsioonidel on üsna toimekas ja tradisiooniliseks kujunenud nädalakava, kuhu mahub nii mõndagi. Peetakse palju koosolekuid, kuid lisaks nendele leiab EÜSi nädalakavast näiteks “saalihoki ja võrkpalli, laulu- ja vanamehetunni ning sauna- ja õllelaua”. C!FP toob välja, et “Korporatsioonielu lahutamatuks osaks on tantsukursused, referaadiõhtud, cantus- ehk laulmistunnid ja muidugi ka peod nii omakeskis kui ka teiste akadeemiliste organisatsioonidega”.
Plaanipäraste tegevuste kõrval on väga olulisel kohal liikmete vaheline suhtlus, ühtsustunde kasvatamine ja teineteisele toeks olemine. “Korporatsiooni peamine mõte on pakkuda üksteisele tuge, sõprust ja kuuluvustunnet, seistes üheskoos meie põhimõtete eest, mis on loodud ühendamise eesmärgil. Sestap kutsume üksteist õdedeks,” ollakse C!FPs veendunud. Ka EÜS peab oluliseks argiseid, kuid ühedavaid tegevusi: “Samas toimub korraliste ürituste vahel ka liikmetevaheline igapäevaelu: käiakse konvendis aega veetmas, õppimas või kasvõi telekat vaatamas, lehti lugemas või süüa tegemas”.
Kirju sõpruskond kogu eluks
Akadeemilised organisatsioonid ühendavad igas vanuses tundengeid kõikidelt erialadelt. Seetõttu saavad kokku väga erineva tausta ja maailmapildiga, kuid siiski ühiseid väärtusi jagavad inimesed. Just seda peavad akadeemilised organisatsioonid ise oma suureks väärtuseks. EÜS: “Erinevalt muudest organisatsioonidest, kuhu koonduvad üldiselt sarnaste huvide või erialadega inimesed, on akadeemiliste organisatsioonide liikmeskond väga kirju. Seeläbi on võimalik liikmeil suhelda ja tutvuda väga paljude erinevate inimestega, keda võib-olla niisama ei kohtakski. Samuti moodustavad erinevad akadeemilised organisatsioonid ühise akadeemilise maastiku, kus üksteisega toimub tihe läbikäimine.”
C!FP rõhutab samuti liikmeskonna mitmekesisust ning kauakestvat sidet korporatsiooniga: “Sõpru ja tuttavaid võib leida ka oma kursusekaaslaste seast, kuid korporatsioonis kohtuvad seinast seina erialade üliõpilased. Olgugi et erialane taust on paljudel väga erinev, ollakse põhimõtetes justkui ühe asja eest väljas. Nii saame avardada üksteise silmaringi ja rikastada üksteist teadmiste ja kogemustega. Korporatsiooni liikmelisus on eluaegne, seega jääb side nii organisatsiooni kui ka oma õdedega ka pärast ülikooli lõpetamist”.
Traditsioonid ja ühtekuuluvus on märksõnad, mis tasub akadeemiliste organisatsioonide kohta meelde jätta. Neid katva saladuseloori alla piilumiseks tasub asjast huvitatutel siiski ise mõne korporatsiooniga liituda.
Teise organisatsioonitüübina võtame vaatluse alla esindusorganisatsioonid. Esindusorganisatsiooni olemust aitab selgitada Tartu Ülikooli üliõpilasesindus (TÜÜE).
Murekohtadele kõige lähemal
Esindusorganisatsioonide ülesanne on seista hea üliõpilaste käekäigu eest ülikoolis. Kuna esindajad valitakse üliõpilaste endi seast, on just nemad kõige paremini kursis tudengi igapäevaste murede-rõõmudega. “Üliõpilasesindajad, kes on tudengina igapäeva õppetöö keskel, märkavad murekohti õppekorralduses, -tingimustes ja -ruumides. Kogutud info liigub vastavalt murekohale õigesse otsustuskogusse ja üheskoos ülikooliga leitakse lahendusi. Sellisel kujul on tegemist huvikaitsega.”
Lisaks Tartu Ülikooli arendamisele, panustavad TÜÜE liikmed kõrghariduse edendamisse riiklikul tasandil. “TÜÜE tegeleb Tartu Ülikooli tudengite huvikaitsega, aga räägib aeg-ajalt kaasa riiklike kõrgharidusprotsesside ja -reformide juures. Esindajaid on ka Eesti Üliõpilaskondade Liidus, mis tegeleb Eesti üliõpilaskondade heaoluga riigi tasandil ning nendes tegevustes tuleb ette ka hariduspoliitiliste küsimustega tegelemist.”
Oskus töötada suurte eesmärkide nimel
Esindusorganisatsioonide tegevuse kaudu saab kuuldavaks paljude tudengite hääl. Seetõttu on ka organisatsiooni tegevuse mõju laiahaardeline. “Esindusorganisatsioonina tegeleb TÜÜE otseselt tudengite tahte realiseerimisega praktikasse, seega potentsiaalselt mõjutab meie tegevus sadade kui mitte tuhandete tudengite käekäiku.”
Eesmärkide elluviimiseks tuleb aga koostööd teha paljude erinevate inimestega. “Erinevalt huvi- või erialaorganisatsioonidest tuleb üliõpilasesindajatel olukordi lahendada ka koostöös vastandlike nägemustega inimestega, näiteks tudeng vs õppejõud.” Seega annab esindusorganisatsiooni kuulumine võimaluse arendada nii koostöö- kui ka paljusid teisi oskusi. Kõiki neid saab rakendada ka edaspidises elus. “Üliõpilasesindajaks olemine soodustab üliõpilaste aktiivsust nii ülikooli sees kui ka väljaspool ülikooli, võimaldades peale nende erialase arengu ka kujunemist vastutustundlikeks ühiskonnaliikmeteks.”
Üliõpilasesindaja kui haridusspetsialist ja poliitik ühes?
Suur vastutus tekitab paratamatult küsimuse, milline tudeng sobib üliõpilasesindajaks. Mulje, et üliõpilasesindaja peab olema laitmatu väitlusoskusega ja teadma kõrghariduse toimimise pisidetaile, on müüt. “Et üliõpilasesindaja peaks õppima haridusteadusi või olema “poliitik”, on müüt, mida soovime murda. Väljundeid esindajana on mitmesuguseid, mis tähendab, et üliõpilasesindajaks võivad kandideerida kõik tudengid sõltumata erialast ja neid valitakse demokraatlikel alustel.”
Üliõpilasesindajaks võivad kandideerida kõik, kellel on siiras soov ülikooli üliõpilaste jaoks paremaks muuta. “Ootame liituma kõiki tudengeid, kes soovivad panustada üliõpilaste heaolusse: neid, kel on suur huvi õppekeskkonna parendamise vastu; kes on head suhtlejad; kellele meeldib mõelda suurte asjade peale; keda huvitab sotsiaalne õiglus; kes tahavad proovida kätt teiste eest seismises ja kel on ideid ja tahet muuta ülikool paremaks.”
Tasub märkida, et tegelikult saab esindusorganisatsiooni kaudu ülikooli arengusse panustada iga tudeng. Selleks võib igal ajal üliõpilasesindajate poole pöörduda. “Ka mitte-esindajast üliõpilane võib alati mõne mure või ka ideega oma instituudi või valdkonna üliõpilasesindaja poole pöörduda ja erinevalt näiteks tuutoritest on esindajad olemas kogu õpingute vältel.”
Tekkis huvi?
Akadeemilised organisatsioonid võtavad uusi liikmeid vastu üldjuhul kaks korda aastas, sügis- ja kevadsemestri alguses. Huvilised on kõigepealt oodatud külalisõhtutele, kust saab juba põhjalikuma ülevaate ühe või teise organisatsiooni tegevusest. EÜSi ja C!FP kohta saab infot näiteks nende kodulehelt, aga ka sotsiaalmeediast.
Tartu Ülikooli üliõpilasesindusse saab kandideerida igal kevadel. Järgmine kandideerimisperiood algab 19. aprillil ning juba õige pea võib TÜÜE infokanalitest leida lähema tutvustuse nii organisatsiooni kui enese rakendamise võimalustest.
Ülevaate enamikust Tartus tegutsevatest tudengiorganisatsioonidest, sealhulgas akadeemilistest ja esindusorganisatsioonidest, saab OLE ROHKEM. veebilehelt.
Autor: Hannabel Aria