Tudengielu esitab intensiivse õppetegevuse ja seltskondlike üritustega noorele ammendamatus koguses erinevaid väljakutseid. Nii mööduvadki õpinguaastad paljude tudengite jaoks küll akadeemiliselt edukalt, kuid tervise hinnaga. Liigagi tavaline on sassis unerütm, ebaregulaarne ja tervist kahjustav toitumine (paljudel juhtudel ka iganädalane pitsikergitamine), emotsionaalne kurnatus ning paigast nihkunud töö-ja puhkeaeg. Lühidalt öeldes: sassis biorütm, mis väljendub organismi pingeseisundi ehk stressina.
Tudengielu esitab intensiivse õppetegevuse ja seltskondlike üritustega noorele ammendamatus koguses erinevaid väljakutseid. Nii mööduvadki õpinguaastad paljude tudengite jaoks küll akadeemiliselt edukalt, kuid tervise hinnaga. Liigagi tavaline on sassis unerütm, ebaregulaarne ja tervist kahjustav toitumine (paljudel juhtudel ka iganädalane pitsikergitamine), emotsionaalne kurnatus ning paigast nihkunud töö-ja puhkeaeg. Lühidalt öeldes: sassis biorütm, mis väljendub organismi pingeseisundi ehk stressina.
Kes ei söö, see ei tööta
Kuidas? See on juba keerulisem küsimus. Ebakorrapärased söögiajad on ilmselt tuttavad kõigile, kel loenguid ja muid tegemisi-toimetusi ühe täispika tööpäeva jagu, ilma et vahepeal korralikuks lõunapausiks aega jaguks. End päevast päeva (pool)söömata ringijooksma (või pooletunniste pauside ajal saiakesi sööma) harjutades pole imekspandav, et õige söögirütmi paikasaamine polegi pelgalt otsustamise asi. Siinkohal tuleks mainida, et päevased söögiajad on ideaalis jagatud vähemalt 3-4 korraks. Tõenäoliselt tuleb sellise ideaali järgimine aga vähestel välja, kas ajanappuse või mõne muu põhjuse tõttu. Tervise seisukohast oleks aga abiks seegi, kui süüa korralik hommiku-, lõuna- ja õhtusöök.
Poole ööni õppimine (või Rüütli tänaval sotsialiseerumine) lükkab omakorda edasi ärkamisaega, mille tulemuseks on unisus loengus või tööl.
Lõunaga on ilmselt kõige keerulisemad lood, eriti kui loengutevaheline paus koju ei võimalda minna ning õppehoonete lähedal olevad söögikohad on ummistunud teiste näljastega. Tuleb paratamatult tõdeda, et kui ei oma just ajamasinat, pole puhtalt ajapuuduse tõttu võimalik korralikult süüa. Üheks lahenduseks oleks hommikul natuke rohkem vaeva näha ja söök kaasa võtta. Seljuhul kaoks vajadus poest kiirtoitu haarata või närviliselt kohvikusabas passida ja kiirustades toitu kugistada. Samuti välistab see võimaluse õhtuni näljast korisevat kõhtu kannatada. Õhtusööki võiks aga süüa mitu tundi enne magamaminekut, et organism saaks end õigel ajal unerežiimile seada.
Hilja tööle, vara voodi…
Une-ja ärkvelolekuaja sättimine on üks kõige tähtsamaid, kuid seejuures ka kõige keerulisemaid tegevusi, eriti sessiperioodil, kui iga minut on õppimismaratonist arvel ja kuidagi magama minna ei raatsi. Poole ööni õppimine (või Rüütli tänaval sotsialiseerumine) lükkab omakorda edasi ärkamisaega, mille tulemuseks on unisus loengus või tööl, sassis melatoniini sekretsioon ehk lihtsamas keeles paigast ööpäevarütm ja pikemas perspektiivis alanenud reaktsioonivõime, stress ja selle tulemusel vähenenud vaimne võimekus.
Pikalt magamine käiks justkui kohustusliku nädalavahetuse paketi juurde, aga see ajab unetsükli sassi.
Leidub ka väiksema unevajadusega inimesi ning neid, kellele sobib hilisem magamaminek ja vastavalt sellele ka ärkamisaeg, kuid ilmselt pole ühelegi tudengile võõras kaua ülevalolek ja hommikune piin ülestõusmisel.
Selleks et hommikul silmad kergemini lahti tuleksid, on mõistlik planeerida päev nii, et kõik tähtsamad toimetused saaksid tehtud tund-kaks enne magamaminekut, et organism saaks valmistuda uneajaks. Samuti tuleks anda endale võimalus magada vähemalt kaheksa tundi. Ei teeks paha kui hoida oma ärkamis-ja magamaminekuaeg nädalalõikes enam-vähem samal ajal, sest kuigi pikalt magamine käiks justkui kohustusliku nädalavahetuse paketi juurde, ajab see unetsükli sassi.
Leiba tuleb ka luusse lasta
Tudengi töö-ja puhkuserütmi iseloomustab tihti semestri alguses ja keskel olev pikk puhkeperiood ja sessi lähenedes paanikaga saabuv intensiivne tööaeg. Sellisest mudelist hoidumiseks on parim soovitus hajutada oma kohustusi terve semestri peale.
Puhanud kehas värske vaim!
Rohkem jõudmiseks peab olema ka energiat ja tahtmist, mida füüsiliselt ja vaimselt väsinud inimesel tihtipeale napib. Seepärast tasubki oma kalendri korraldamisel mõelda küll kohustuste peale, kuid teadlikult planeerida ka puhkeajad, et energiavarusid stabiilsena hoida.
Autor: Kristel-Maria Kadajane .