Pea iga üliõpilasorganisatsioon on ühel hetkel silmitsi seisnud põletava küsimusega „Kuhu kadusid ühtäkki need pealtnäha motiveeritud liikmed, kes varem tublisti organisatsiooniellu panustasid?”. Tõsiasi, et aktiivset tudengit siiski varitseb oht ühel hetkel entusiasm kaotada, annab põhjuse süüvida inimeste motiveerimise alustaladesse.
Motivatsiooniteooria tundmine aitab tudengielus toime tulla võimalike energialanguse perioodidega ning seljatada neid ka hilisemas tööelus. Teekond ülikoolipingist täielikult tööle pühendumiseni on piisavalt pikk, et omandada häid ja tarvilikke kogemusi. Seega on võimalus vabatahtliku organisatsioonitöö kaudu õppida eduka tegutsemise põhitõdesid. Üks eeskujulik tudengiorganisatsioon on TÜ Väitlusklubi, kes on järjepidevalt nii juhatuse kui ka liikmete tasandil kasvatanud oma tegutsemisjanu ning soodustanud innuka sisekliima püsivust. Organisatsiooni üldraamistikust, omandatud kogemustest ja ka ette tulnud mõõnaajast andis ülevaate TÜ Väitlusklubi president Triin Toimetaja.
ÜHE INIMESE EBAEDUST UUTE JA TOIMIVATE SUUNDADENI
Veel mõned aastad tagasi puudus TÜ Väitlusklubil mitmeliikmeline ning ülesannete jaotamise põhimõttest lähtuv juhatus. Väitlusklubi vedamine oli ühe inimese õlgadel, kes TÜ Väitlusklubi toimimise eest vastutades omadega veidi rappa jooksis. Toonane lühiajaliselt kestnud mõõnaaeg avaldus selles, et väitlusklubi uksed jäid väitlemishuvilistele tavapärastel aegadel suletuks ning info liikumist ei toimunud. Olukorra lahendamiseks võtsid 2014. aasta alguses väitlusklubi juhtimise üle 3-4 tublit väitlejat ning sama aasta sügisel toimusid juba laiendatud juhatuse valimised.
Põhjuseid, mis sellise olukorrani viisid, on väitlusklubi enda hinnangul mitu. Oluline on arvestada, et mida suuremaks klubi muutub, seda rohkem on ülesandeid, mis vajavad lahendamist, ning kuhjuvate kohustustega on ühel inimesel keeruline toime tulla. Suurema meeskonnaga jõuab rohkem. Kui väitlusklubi etteotsa sattus inimene, kelle päevakavas oli palju ka teisi tegemisi, jäi väitlusklubi tegevus soiku. Ühe inimese roll ja vastutus muutusid liiga suureks ning tulemused olid kurvastavad, sest isegi kui väitlusklubi juhtimisel nõutav panustamine oleks ühe inimese poolt elluviidav, siis vastastikune kontroll ja motiveerimine suurendab igal juhul organisatsiooni edukust. Võib öelda, et kolme aasta tagune juhus, kus väitlusklubi juhtimine oli ajutisel vähikäigul, tõi endaga kaasa põhjapaneva arusaama sellest, et üksi tegutsedes ei lähe asjad nii nagu tarvis, mistõttu tekkis möödapääsmatu vajadus suurema hulga inimeste kaasamiseks.
JAGATUD VASTUTUS ANNAB VÕIMALUSE OLLA ROHKEM
Väitlejatele on eelkõige oluline sujuvalt toimiva väitlusklubi olemasolu, kus argumenteerida ja kõnekunsti lihvida. Sestap soovis n-ö ühemehebändiliku juhtimisstruktuuri rakendamise järgselt suurem hulk inimesi klubi juhtida. Tänaseks tähendab see seda, et aktiivselt kaasalööjaid on rohkem. Väitlusklubi juhtimisstruktuuri muutus ning jaotatud ülesannetega juhatuse ellukutsumine on võimaldanud enam tegeleda väitluse populariseerimisega tudengite hulgas ning arendavate koolituste korraldamisega ka neile, kes väitlusklubisse väitlema ei jõua.
Uus juhtimisstrateegia peab kõrget motiveeritust oluliseks nii juhtliikmete kui ka regulaarsete väitlejate hulgas. Õigete ja tegutsemisaltide inimeste väljasõelumine ehk sobiva tiimi kokkupanemine on väitlusklubi presidendi ülesanne, kes leiab töötahtelised meeskonnakaaslased kandideerivate asepresidentide hulgast. Puuduvad otsesed positsioonid, kuhu kandideerida. Juhatuse rollid jagunevad vastavalt sellele, mida keegi teha soovib. Sealhulgas peetakse silmas, et koormused oleksid juhatuse liikmete vahel õiglaselt jaotunud. Teisalt aga on presidendikandidaadid ja varasemad juhatuse liikmed teinud uue juhatuse osas veidi sihtotsingut ja julgustanud kandideerima liikmeid, kelles on äratuntav säde või kasulik omadus mingi teatava positsiooni täitmiseks. Juhatust iseloomustab paindlikkus, mistõttu on selle liikmete arv varieeruv ja positsioonide funktsioone on võimalik vastavalt vajadusele ka veidi kohandada.
Hetkel koosneb TÜ Väitlusklubi juhatus kuuest südikast inimesest, kes hästi läbimõeldud rollijaotuse abil tagavad väitlusklubi silmapaistvuse. Lisaks välisele rõhuasetusele on oluline ka sisemine informeeritus. Võistlusväitluse juht teavitab liikmeid turniiride toimumisest ja tagab sujuva osalejate registreerimise. Väitlusklubi kõnetab suuremat kogukonda ja kaasab laiemat ringi motiveeritud inimesi tänu venekeelse väitlusjuhi olemasolule ning vene keeles väitlemise koordineerimisele. Lisaks ei puudu muidugi turundusülesannete, välisprojektide ja sisekommunikatsiooniga seotud ülesannete jaotamine, mis kõik aitavad entusiastlike liikmete tegutsemistahet säilitada ja kasvatada, leida klubi toimimises uusi nišše ning suundumusi.
INNUKUSE SÄILITAMISE VÕLUVITS
TÜ Väitlusklubi on veendunud, et motiveeritud inimesed leiavad ise üles organisatsiooni, mis muutub neile oluliseks ning seejärel avaldub ka sisemine soov seda kooslust järjepidevalt hoida ja edasi arendada. Sellest tulenevalt võib öelda, et innukat suhtumist organisatsioonikultuuris ettevõetavasse aitab säilitada ühingu enese kõrgetasemelisus, toimivad mehhanismid inimeste kaasamisel ning seltskonda integreerimisel. Kes juba kord aktiivse väitlejana andnud oma südame väitlusklubile, saab edaspidi oma tegutsemisinnu säilitamiseks kandideerida klubi juhatusse, liituda näidisväitlusmeeskonnaga, tuua klubisse uusi liikmeid, tegeleda koolitamise, ürituste korraldamisega ning palju muuga. Motivatsiooni püsimisele aitab kaasa seegi, et väitlusklubi liikmed moodustavad toreda sõpruskonna, kellele meeldib kokku saada ja väidelda. See ongi kõige suurem jõud, mis klubiliikmeid koos hoiab ja motiveerib. Väitlemine on ühtlasi ka sütitav hobi ning sellega mõnda aega tegelemine näitab, et veelgi paremate tegevustingimuste saavutamiseks on parim võimalus klubi tegevusse panustamine.
Väitlus nõuab pühendumist. Hingega asja ajamine eeldab aga alustuseks selle juurde jõudmist. Nagu tudengikroonikas läbi aegade täheldatud, on sügis kõige aktiivsem periood, mil end uute väljakutsetega siduda. Seetõttu on sügiseti uute väitlejate värbamine olnud eriti edukas. Kevadel kipub aga väitlusklubi kaader taanduma tavapärasele seltskonnale. Sellisel igal aastal korduval tendentsil võib olla mitmeid väga erinevaid põhjuseid alates kiirest kevadisest eksamisessioonist kuni selleni, et väitlus on enamikele jätkuvalt pigem hobiks ning ei tekita kohalkäimise kohustust. Keskmine tudeng jõuab väitlusklubisse enesearenduse eesmärgil, et osata end paremini väljendada ning saada üle avaliku esinemise hirmust. Suurem osa klubiliikmetest on huvitatud võistlusväitlemisest. Viimasega tegelemise motiveeritusest kõnelevad TÜ Väitlusklubi head tulemused Euroopa ülikoolide meistrivõistlustelt.
TÜ Väitlusklubi praeguse juhatuse hinnangul on klubis piisavalt motiveeritud liikmeid, kellel on võimalik tulevikus väitlusklubi vastavalt oma soovidele kujundada. Organisatsiooniliikme heaolu ja innustatus sõltub ka tiimidünaamika kvaliteedist, mida suudavad luua järgmised juhtkonnad. Ideaalses maailmas soovib väitlusklubi end ülikoolis veelgi enam nähtavamaks teha ning arendada oma võimeid alles ülikoolis alustavate väitlejate kujundamiseks, kaasamiseks ja enda juures hoidmiseks. Õige motivatsioonimudeli kogemine, kus kõik osapooled on valmis ühise eesmärgi nimel panustama, aitab säilitada koostööd ning motiveerib andma oma panust organisatsioonikultuuri arendamisse.
Mariann Rei